mõisapõldude äärde. Harilikult oli 4 või 8, harva 2 või 12 korterit, koosnes ühest kööktoast, sahvrist ja esikust, eraldi väljapääs õue. Olid palkseintega. Kui neil lubati pidada loomi, oli ka laut. Kohati oli moonamaja juures ka kelder, ait, saun või isegi rehi. Lõuna-Eestis ehitati moonamajade eeskujul sulasemaju. Peale köögi ehitamist, muutus suveköök tarbetuks. Kui valmis eraldi elamu, siis uutel rehtedel polnud puht majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün
või ei saadud-tahetud seda mingil põhjusel teoks teha. Piirduti majandusmõisaga. Tüüpilist kloostriklausuuri välja ehitama ei hakatudki. Emaklooster oli kaugel, kloostrimõisa juhtkond oli ambitsioonikas, mõis sai suureks ja rikkaks ning võeti endale nii ilmaliku kui ka ilma ametliku loata vaimuliku võimukeskuse roll, niivõrd et oli olemas lausa Kolga foogt. Vaimulikust elust aga sisuliselt eriti ei hoolitid. Kabel jäeti kasutamata, põletati maha või ehk võeti majandushoonena kasutusele ja sellepärast ei leidnud äramärkimist Lundi nimistus. Loobununa misjonitööst, hakati elama ilmalike mõisnikena ja rajati uus (uued) elamu(d) mäe peale, võimalik, et juba nüüd muudeti natuke ka orientatsiooni ilmakaarte suhtes. Kui 1519. a majandusmõis enam munkadele ei kuulunud, jäeti maha ka tornelamu mäe serval. Sellepärast Lundi nimistu ütles: "mõisal on ka suur kivist maja, mis on tõenäoliselt varemetes"