oleneb põhiosas sellest, kas tegemist on töötavate või ülalpeetavatega. Ülalpeetav on laps ja pensionär aga ka puudega tööealine inimene, ühesõnaga too kes ise palka ei saa. Tööealised ja võimelised inimesed moodustavad ühiskonna tööjõu. Tööjõus eristatakse omakorda töötavaid ehk hõivatud inimesi ja töötuid. Põhjustest, miks kõik inimesed ei tööta, räägib majanduse peatükk. Käesolev alapeatükk peatub aga hõivevaldkondadel ehk nendel majandusharudel, kus Eestimaa inimesed põhiliselt töötavad. Seda, millised kutsealad mingil maal levinud on, mõjutab ühiskonna arengutase, geograafiline asend ja loodusressursid. Euroopas on XX sajandil pidevalt vähenenud põllumajanduses ja tööstuses hõivatute osakaal. Samas on aina rohkem neid, kes saavad oma palka teisi inimesi teenindades või koolitades näiteks pankureid, juuksureid, arste, müüjaid, konsultante, meediatöötajaid ja paljusid teisi
ja ostame 100 euro eest uusi väärtpabereid, siis meie jääv seis tähendab, et maksukohustust ei teki, kuna 100 eurot on meie sissemakse. Tehnilised turumõjud. Pikemaajalise toimega. Tehnilised turumõjurid tulenevad sellest et kogemustega turutegijad võtavad investeeringute tegemisel arvesse väga paljusid erinevaid mitte ainult kvantitatiivseid vaid ka kvalitatiivseid tegureid. Ettevõtte iseloom. Reeglina on kõikkidel majandusharudel oma tõusud ja möönad. Seepärast on oluline jälgida firma tulude stabiilsust ja nende suurenemist.Lisaks kujunevad välja mingi perioodi sellised tegevusvaldkonnad, mis on stabiilsemad ning konkurentsivõimelisemad. Energia tootimine. Kasvuperspektiiv. Selle hindamine on keerukas ja seetõttu nõuab see vastava ala eksperdi kaasamist. Arvesse tuleb võtta palju erinevaid spetsiifilisi näitajaid nt. Praegune ja prognoositav tulumäär, võimalikud tuleviku tulud