Majandusareng 2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%. Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas
terrorism, sest tänapäeval peetakse terrorismi tuumikuks just seda piirkonda. Kohalikud aga elavad seal nii, nagu nad on aastatuhandeid, nad ei taha muuta oma eluviisi ning ma usun, et sõdurid Afganistaanis just ärritavad sealseid elanikke veel enam, panevad nad teistest rahvustest inimesi vihkama ning tõukavad nad nii terrorismile. Tolerantsus maailmas oleks üks tegur vähemalt, mis peataks ka terrorismi. Meedias oli hiljuti kajastatud uudis, et maailma majandusfoorumi iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse raporti andmeil moodustab Eestis naiste palk vaid 60% samasugust tööd tegevate meeste palgast ning Eesti on selle näitajaga 134 riigi seas 98. kohal. Näiteks võib meesarhitekt teenida palju rohkem raha sama töö eest kui naine, sest mees nõuab oma teenuste eest rohkem raha. Enamasti on selle põhjuseks see, et paljud naised on rahul selle palganumbriga, mis neile on antud - nad kas ei julge või ei oska enamat nõuda.
Rahvusliku koguvõla suuruse poolest on Itaalia 3. kohal maailmas. Riigis on ligi 8 mln. vaest (13.7%), enim vanemate inimeste hulgas ja Lõunas. Kontrast on muljetavaldav, näiteks Sitsiilias (vaeseid - 29.9%) on suhteline vaesus 9 korda suurem, kui Emilias (vaid 3.6%). Seda, et olukord on paranemas näitavad ka soliidsed majandusuuringud. Economic Freedom of the World 2006 aastaraport annab Itaalia majandusvabadusele 42. koha (mullu oli see näitaja 54.). Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum's 2006 Global Competitiveness) koostatud iga-aastane riikide konkurentsivõime edetabelis on Itaalia samuti 42. kohal (2005 oli 47. kohal). Majandusanalüütikute andmeil on Itaalia positsioon maailmaturul üha viletsam - suurimad on kaotused just mitmetes Itaalia jaoks traditsiooniliselt tugevates valdkondades. Itaalia peamised väliskaubanduspartnerid on EL (59% kogu kaubandusest), USA, Venemaa, Hiina, MERCOSUR
annaabi.ee 
