ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo 1962 toimus Kuubal raketikriis, mistõttu oleks USA ja NSVL vahel peaaegu puhkenud tuumasõda Castro lähedased suhted Nõukogude Liiduga põhjustasid suhete jahenemise Guevaraga. 1971 külastas Castro Tsiilit ning diplomaatilised suhted paranesid 1989 aastal külastas Kuubat Gorbatsov, misjärel Castro tõdes, et teistel sots. Riikidel läheb kehvasti 1991 mõjus NSVLiidu kokku Varisemine Kuubale laastavalt Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006
kaasa toonud tuumasõja. Samuti on Kuuba kriis võrreldav Berliini blokaadiga. Peale 1959. aastal Fidel Castro võimule tulekut algasid Kuubal sotsialistlikud reformid (natsionaliseermine jne), mille tõttu teravnesid Kuuba ja USA vahelised suhted. Kuigi Castro väitis, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon, hakkas Kuuba lähenema siiski NSV Liidule. Kuna 1960. aastal kehtestas Washington Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo, siis pöörduski Fidel Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks Nõukogude Liidu poole. Lisaks püüdis 1961. aasta kevadel USA luureteenistus nende poolt kavandatud dessandiga Castro valitsuse kukutada, aga see kukkus häbiväärselt läbi. 1962. aasta sügiseks oli Ameerika Ühendriikide relvastuses 25 000 tuumalõhkepead, NSV Liidul oli see arv enam kui poole väiksem. 16. oktoobril 1962 tegi USA luurelennuk Kuuba kohal lennates fotod, millelt
reziimi loomine. Aga tegelikult... Nüüd väidavad ajaloolased, et võimule tulles polnud Castro mingi kommunist. Tema tookordseid vaateid on iseloomustatud kui rahvuslikke ja tema tegevuse eesmärgiks oli vabastada oma kodumaa diktaatori eest. Kuna aga tol ajal oli maailm haaratud külmast sõjast, siis tingis see asjaolu ka suurriikide juhtide liialt must- valge mõtlemise. 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo. Embargo on poliitilistel põhjustel kehtestatud kaubavahetuse keeld mingi riigiga. Keelu eesmärgiks võib olla see riik isoleerida või selle riigi valitsus sisepoliitiliselt keerulisse olukorda seada. See oli aga peamiseks põhjuseks, miks Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks NL-i poole pöördus. Sellise sammu seletuseks sobib väga hästi pragmaatiline tarkus: pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab. Kriisi käik... 15. oktoober. Kuuba kohal
Algus Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus reziim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid, mispeale USA katkestas Kuubaga diplomaatilised suhted ning kehtestas tänaseni jõus oleva majandusembargo. Castro valitsus ei lasknud end aga heidutada ja kuulutas maa sotsialistlikuks vabariigiks. Seejärel seati sisse suhted Nõukogude Liiduga ning asuti nautima viimase sõjalist ja majandusabi. (1) Tõsi - Hrustsov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hrustsov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla
2.3. Kuuba kriis Probleemid USA kagurannikust 145 kilomeetri kaugusel asuval Kuuba saarel said alguse õieti juba 1959. aasta jaanuaris, mil pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel kukutasid seal senise USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Muu hulgas natsionaliseeris uus režiim hinnanguliselt 850 miljoni dollari väärtuses saarel asunud USA ettevõtteid (...). 23 1960. aastal tegi Washington äärmiselt eksliku sammu – ta kehtestas Kuuba uue valitsuse suhtes majandusembargo. See oli aga peamiseks põhjuseks, miks Castro majandusabi ja poliitilise toetuse saamiseks NL-i poole pöördus.24 Tõsi - Hruštšov oli esialgu Kuuba toetamise küsimuses äraootaval seisukohal. Tema otsust Castrot abistada mõjutasid kaks olulist aspekti: lisaks Kuuba strateegilisele tähtsusele USA "tagaaias" ei soovinud Hruštšov näha Castro liikumist Hiina kontrolli alla. Selleks ajaks olid kahe kommunistliku riigi suhted juba
annaabi.ee 
