SA muudeti täielikult võimutruuks. Erinevalt NSVL-st tootmises eraomandit ei kaotatud, aga tootmist hakkas ette kirjutama riik. Ettevõtjad tegutsesid riigi poolt kehtestatud plaanide kohaselt ning allusid tööstusministeeriumile. Teisalt kontrolliti ettevõtteid NSDAP liikmete poolt, kes seal töötasid. Talupoegadele jäid talud alles, aga neile kehtestati põllumajandusministeeriumi kontroll (st talud pidid külvama, mida riik tahtis). Et kõik inimesed majandusdistsipliinile alluks, tehti esimesel korral trahvi 100 000 marka, teisel korral konfiskeeriti selle inimese vara, kolmandal korral saadeti ümberkasvamisele töölaagrisse. Nende karistustega välditi see, et keegi oleks majandusdistsipliinist kõrvale kaldunud. Erinevalt NSLV-st olid Saksamaal neliaastakuplaanid. Saksamaa pööras rõhu relvastusele (kulutas maailmas kõige rohkem ja 10x enam kui nt USA). Teisalt pöröati tähelepanu ka teedeehitusele, kus paljud inimesed tööd said
Hitler ei tahtnud kindralstaabiga tülli minna. 11.05 toimus pikkade nugade öö, kus maha lasti 85 SA liiget. Pärast seda oli SA kuulekas institutsioon, rohkem probleeme nedega ei tekkinud. Riigi kontroll majanduse osas suurenes. Eraomandit kui sellist tootmisest ei likvideeritud, kuid selle üle kehtestati riigi kontroll määrati tootmismahud, see kui palju pidi saadusi riigile müüma ja muud sarnast. Riik oli kõige suurem tootmise ostja. Kui majandusdistsipliinile ei allutud, siis järgnesid sanktsioonid alguses trahv, hiljem vara konfiskeerimine, kõige karmim karistus töölaagrisse ümber kasvama saatmine. Töölaager = koonduslaager. Kui Nõukogude Liidus oli viieaastaplaan, siis Saksamaal oli neljaaastaplaan alates 1936. Plaanimajandus. Saksamaa suutis Hitleri juhtimisel tööpuuduse likvideerida. Ühelt poolt rendati sõjatööstust, mis vajas tööjõudu. Teisalt ehitati kiirteid, mille abil sõjaväge liigutada