Politsei- ja kaitsepataljonid: Neid formeeriti eri ülesannete täitmiseks (vahiteenistus, rannakaitse, võitlus partisanidega) Oli formeeritud Lõuna-Eestis ja alates 28. augustist, kui sakslased jõudsid Tallinna, ka Põhja-Eestis. Pataljoni suuruseks ole ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa sideohvitser ja mõned saklastest majandusallohvitserid. Pataljonid kandsid mitmesuguseid nimetusi nagu Abteilung, Sicherungs Abteilung. Alates 1943. aasta detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politseipataljon nr... Esimene politseipataljon (nr 29) formeeriti 5. novembril 1941 Tallinnas majot Johann Peikeri juhtimisel (530 meest). Julgestusgruppid: Korralduse nende formeerimiseks andis kindralooberst Georg von Küchker (1881-1968). Julgestusgruppidesse astunud meestega sõlmiti aastane teenistusleping
üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa sideohvitser ja mõned sakslastest majandusallohvitserid. Esialgu kandsid pataljonid Politseipataljon Tartus mitmesuguseid erinevaid nimetusi, kuid alates 1943. a. detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politsei Pataljon nr.... Samuti liigitati üksused veel ka tegevuse iseloomu ja ülesannete järgi, mis võisid olla - kas lahing- (F), vahi- (W), pioneer- (P), kaadri- (S) või abi- (E) üksused ja keda varustati erinevalt nii riietuse kui relvade poolest.
annaabi.ee 
