Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. 8. Riigi eelarvestrateegia mõiste (RES §-d 21-25) Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse.
Seda tehakse küll nelja aasta peale ette, ometi ei suudeta ette näha üht tervet aastat. Seega on hädavajalik teha pidevaid korrektsioone, muudatusi. Riigieelarvestrateegia Riigieelarve strateegia eelnõu koostamise aluseks on riigieelarvestrateegia. Eelarvestrateegia esitatakse: 1. Eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes. 2. Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid. 3. Majanduolukorra analüüs. 4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (Riigieelarve seadus) Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium)