huvitav ja asjakohane lahendus minu meelest (korraks mõtlesin ka, et ehk liigne raamatute väärkasutus kuid samas leida vanadele raamatutele) praktilist kasutust kui lihtsalt ära visata. Õhkkond oli hubane ja hoolimata sellest, et poes oli oma kümmekond klienti oli seal vaikne ja viisakas. Liikusin rahulikult poes ringi ning tutvusin interjööri ning raamatute paigutus süsteemiga. Pärast mõningast poe uurimist leidsin majandse alateemalisest riiulist otsitud raamatu. Kassasse jõudes ootas mind seal rõõmsameelne keskealine naisterahvas kes viisakalt võttis mult raamatu, et seda ostuks registreerida ise samal ajal mu kliendistaatust uurides. Kuna olen vana raamatukoi ise olen enamlevinud raamatupoodides klient kaasa arvatud kirjeldatavas ettevõttes ning seeläbi võimaldati mulle mõni protsent soodustust, maksin raamatu eest, ning mulle sooviti ilusat päeva jätku, vastasin samaga ning lahkusin poest.
jaanuar. Siis võeti käsile muud probleemid Eesti-Venemaa vahel. Rahulepingule kirjutati alla 2. veebruaril, 1920. aastal. Venemaa tunnustas Eestit. Majandusolud 1920. aastatel Eesti oli Vene impeeriumi koosseisus üks enim arenenud regioone. Eesti rahandusüsteemi loomisega tuli alustada nullist. Vabadussõjaga oli ka kujunenud ulatuslik välisvõlgnevus. Ometigi järgnes sõjale majanduslik tõus. Kasvas tööstusettevõtete arv. Eesti Pank laenas välja liiga palju raha. 1923. muutus majandse olukord kriitiliseks. Maareform. 10. okt 1919. vastu võetud Maaseadusega riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Nüüd loodi asundusalud. Kadusid sotsiaalsed vastuolud. Peale maa võõrandati ka loomad jms. Kuid asi oli edukas.. 1924. aastal rahandusminister Otto Strandman alustas pööret majanduspoliitikas. Eesmärgiks oli riigi maksebilansi tasakaalustamine. Selleks kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, raskendati laenude saamist. Esmatähtsaks majandusharuks