Ka vangi võis sattuda. 1944. aasta septembriks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu maareformi läbiviimine. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-47 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektari maad. Sellest 2/3 jagati uusmaasaajatele ning 1/3 võõrandatud maast jäi kasutamatult nn riiklikku reservi. Kortereid ja elamispindu jagati töökohajärgselt. Loomulikult kehtisid ka siin pikad järjekorrad, kuid enamusel majanditel olid oma ehitusbrigaadid ja ehitus käis kogu aeg. Noorele, vallalistele anti esialgu tööle tulles kas või tuba asutuse ühiselamus, hiljem abielludes sai noor pere taotleda, kas korterit või ühispereelamut. Arvan, et selle aja kohta, mil valida ja võrrelda ei olnud millegi vahel, oli võimalik siiski ära elada. Mõneti lihtsamgi. Ei teatud, mida tähendab töölt koondamine või laste koolilõuna maksmine. Kuid elu oli üksluine, surutud väga rangetesse raamidesse, piiritletud
väikemajandeid- 2-3 küla koos. 1950.a hakatakse kolhoose liitma ja juhte välja vahetama. Industrialiseerimine- rõhk masina-, kergetööstusele ja põlevkivile. Piirkonna keskused Kohtla-Järve ja Sillamäe. Rasketööstuse ettevõtted Dvigatel, Baltijets kuulusid sõjatööstuse kompleksi ja ei allunud ENSV juhtkonnale. Ehitus toob Eestisse hulgaliselt migrante. Põllumajandus- 1954.a hakatakse kolhoosnikele maksma palka (seni normipäevad). MTJ likvideerimise järel masinad majanditel. Põllumajandus spetsialistide ettevalmistamine EPA-s. Põllumajandus spetsialiseerub. Majandus 70.aastatel- Põllumajanduse areng suunatud üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele. Kohalik toiduainetega varustamine läheb järjest kehvemaks. Varimajanduse süvenemine. Sotsiaalsed probleemid- migrantide sissevool tänu tööstuse paisutamisele. 1980.a eestlaste osakaal rahvastikus 65%. Muulaste ja kohalike suhete pingestumine. Eesti ökoloogiline olukord halveneb.
annaabi.ee 
