intensiivses sisekolonisatsioonis 8.- 11. sajandil. Samal ajal algas ka sakslaste "tung itta" millest annavad tunnistust ristisõjad. Alates 11. sajandi lõpust astub rahvastikulugu Euroopas palju kindlamale pinnale. Sellest ajast pärinevad juba allikad (näiteks kiriku meetrikaraamatud) mis lubavad hinnata rahvaarvu ja nende liikumist palju täpsemalt. Ristisõjad Euroopa maade rahvaarvu väga ei pidurdanud. Arbaabia maades kasutatavate menetluste ülevõtmine suurendas Euroopa majandislikku potentsiaali. Linnad laienesid ja kasvasid, nende arv suurenes. Läänemerd hakati väga intensiivselt kasutama kaubateena mille haaras enda kätte Saksa kaubalinnade liit Hansa. Elavnes ka kaubandus Araabiamaade ja Skandinaavia maadega. Majanduslik tõus ja rahvastiku kasv oli küll aeglane mitte üle 4-6% aastas aga andis sajandite jooksul üsna tähelepanuväärse lõpptulemuse. 10. ja 14. sajandil leidis Euroopas aset rahvastiku kasv. Erinevate allikate kaudu on
Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA aprillis 1949 Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on lihtne põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. EL ALGUS (1952) Sõjalise koostöö kõrval arendasid Euroopa riigid ka majandislikku ning poliitilist koostööd. Teerajajaks olid siin Prantsusmaa+Saksamaa, kes otsustasid vanad vastuolud kõrvale jätta ning ühiselt tegutseda, et vältida uut sõda Euroopas. Nende eestvõttel asutati 1952.aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest majanduslikku koostööd edendavast ühendusest sai Euroopa Liidu eelkäija. VMN ja VLO