tahtnud enam tööd teha, olid harjunud s üüa saama. Sovhoos. Hiljem oli mõisahoones veel Alavere sovhoosi loomakasvatusosakond. Ka sovhoosi loomakasvatusosakond sai ruumid Alaversse ja Pickwa mõisahoone jäi tühjaks. Külapoisid lõhkusid aknad ja neid tuli pidevalt parandada. 12 Alavere sovhoosi keskus. Üldpinda on majandil 7718 ha, sellest põllumajandusmaad 3080 ha. Majanduslike n äitajate poolest oli sovhoos rajooni paremaid. 1977. aastal saadi lehma kohta 3771 kg piima . Pihkva mõisa telliskivitehas. Pickwa mõisal oli telliskivitehas, mis asus Mallo Jaani maja juures. Seal olid tellisekuivatuse kuurid, telliste tükke ja samas tehases valmistatud kive on seal 13 praegugi. Savi kaevati sealtsamast. Kui savi samal
lükkasid samuti selle teooria ümber, kuna Aardla polder on seotud otseselt Pori jõega, mis viib vee Emajõkke. Väga tõeseks pidasin hüpoteesi nr 2, mille kohaselt loodi paisjärv kalamajandi veereservuaadiks. Esmaselt hakkasin selles teoorias kahtlema, siis kui kalamajandi omanik Rein Kalda selle teooria kategooriliselt ümber lükkas. Praegu ei juhtuks kalamajandiga midagi kui järved tühjaks lastaks, sest majandil on kohalikud süsteemid ning vett saaks juhtida ka otsa Emajõkke. Lisaks on see teooria kaheldav, kuna Mõra jõgi on äärmiselt allikarikas. Kohalike mälestused endisest Mõrajõest ongi seotud allikate ning liivase põhjaga. Kõige esimene hüpotees järve reakreatiivsete väärtuste loomiseks on loogiline, kuid on suhteliselt uskumatu, et ainult supluseks ja ilusaks vaateks tehti terve suur järv. See võis olla küll lisaväärtuseks.
annaabi.ee 
