tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused: · Linlaste osakaal 70%. · Tallinna elanike arv ületas välisrände tulemusel ja statistiliste moonutuste abil pool miljonit. · Kirde-Eestist oli saanud uus üle 220 000 elanikuga valdavalt venekeelse
ajakirjanik. Naaberkülas Süvalepas elas 1890. aastatel luuletaja Anna Haava. Palamusel asub muuseum, mis on üks tõmbenumbritest sealses kenas looduses. Külastajaid huvitab ,,Kevade" lugu ja kõik saavad istuda koolipinkides ning kirjutada sulepeaga, millega kirjutasid Toots ja tema klassikaaslasedki. Saab tutvuda köstri köögi, söögitoa, magamistoa ja kooli kantseleiga, mis on kahjuks veel renoveerimata. Eestlane oligi sel perioodil eelkõige maarahvas ja järjest enam kerkis majandikeskustesse üheperekonnaelamuid. Siit kasvas vajadus oma ümbrus kauniks muuta, mida peeti vajalikuks teha ka väljaspool oma kodu. Tehti koristustöid ja rajati haljasalasid. Kuna koolis oli kohustuslik käia kaheksa klassi, siis nappis nii mõnelegi alale ülikooliharidusega spetsialiste. Töövõimelisi oli küll, aga nad ei sobinud vähese hariduse tõttu. Kolhoosid pidasid koosolekuid, et suurendada tootmist. Seakasvatus olid parim majandusallikas, sest sealt tuli ruttu raha taskusse tagasi
annaabi.ee 
