Laboratoorsed tööd viidi läbi Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi laboris, mille teostajaks oli Laimi Truus. Prooviruutudelt kogutud võsud sorteeriti liigiti ja loendati iga liigi võsude arv. Arvutati iga liigi võsude % -line osa proovis, mille järgi määrati eluvormide suhe. Lõpuks proovid kuivatati 48h 70ºC juures ning kaaluti. Tabel 1. Uurimisalade niiskus- ja majandamisreziimid. Nr. Uurimisala Kooslusetüüp Niiskusreziim (Truusi & Majandamisreziim (Paal, 1997 järgi) Tõnissoni, 1998 järgi) 1 Tõramaa 1 Märg lamminiit Regulaarselt üleujutatav, Regulaarselt niidetav (A) kiiresti tahenev (Märg) 2 Tõramaa 2 Niiske lamminiit Regulaarselt üleujutatav, 15 aastat niitmata (D) kiiresti tahenev (Niiske)
See näitab, et küpsusvanus sõltub metsa majandaja (inimese, ühiskonna) soovidest ja eesmärkidest. Sõltuvalt sellest, millised need on ja millised on soovidele vastavad operatsionaalsed eesmärgid, tuleb leida ka optimaalne raievanus. Küpsusvanuse valik on probleem, mille juures arvestatakse nii bioloogilisi kui majanduslikke seoseid pikas perspektiivis. Raieringi pikkuse valik sõltub ka varem tehtud (või tegemata jäetud) otsustest. Otsust mõjutab puuliik, puistu varasem majandamisreziim, puistu seisund jne. Otsust saab teha erineval viisil: optimaalne küpsusvanus valitakse mingi kriteeriumi alusel erinevaid vanuseid "katsetades". Arvutustes on tarvis ennustada tulevasi tulusid ja kulusid. küpsusvanus valitakse investeerimisotsuse põhimõtteid rakendades. Tuleb leida vastus küsimusele: kas kasvatada puistut edasi või reinvesteerida praegune müügitulu tulevase suurema tulu ootuses? Raieringist saab rääkida vanuseliselt homogeense puistu korral