Möödunud aastatega on Eesti tervishoiu valdkonna kulud võrreldes SKPga liikunud ülesmäge, samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel 2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%). Nende näitajate põhjal võib väita, et Eesti riigi tervishoid on alarahastatud. Rohkem peaks suunama ressursse tervishoidu, kuid nagu alati, ei ole selleks piisavalt palju vabu vahendeid. Sotsiaalministeeriumi majandamiskuludes on tervishoiuteenuste osutamiseks planeeritud kokku 7 660 254 eurot. Sealhulgas 99 888 eurot SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusele haiglatele immunohematoloogiliste uuringute ja referentteenuste osutamiseks vereseaduse §16 alusel. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi tagamiseks 7 233 350 eurot tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lõike 4 alusel. Psühhiaatrilise sundravi kulud 1 833 183 eurot. Vastavalt Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahelisele
mittetulundusühingutele suunatud toetused hoonete renoveerimiseks või seadmete soetamiseks); tegevuskulud, mis 16 jagunevad personali- ja majandamiskuludeks personalikuludes sisalduvad kõikide riigiasutuste töötajate palgad ning nendelt makstavad maksud, majandamiskulud sisaldavad põhiliselt asutuste toimimiseks vajaminevaid kulusid (näiteks hoonete küttekulud, paberi ja muu kontoritarvete soetamise kulud), samas sisalduvad majandamiskuludes ka need kulud mis ei ole otseselt asutuste endi toimimisega seotud (näiteks Kaitseministeeriumis katseotstarbelise varustuse soetamise kulud, Maanteeametis teehoiu kulud, samuti sisalduvad siin erinevate uuringute tellimise kulud jne); muud kulud põhilise osa moodustavad riigisaladustega seotud asutuste kulud (nt. Kaitsepolitseiamet), teiste asutuste osas sisalduvad siin põhiliselt maamaksukulud.
annaabi.ee 
