Taavet imestab, sest ei mäleta aega mil tema mälestustes uks oleks lukustatud olnud. Kuid ajad on muutunud ja küla inimtühjaks jäänud. Kunagi majale pandudplekkatuski juba roosteplekine. Tema mälestustesse jäänud uus õunaaedki juba vananenud. Laudanurga juures seisab vana aurukatel, ahjuuks poikvel, roostetanud paljud osad puudu. Saabub Milli kes on Taavetit nähes imestunud ja laseb ta tuppa. Milli on aastaid maja eest hoolitsenud ja majakraami säilitanud. Peremees asub oma kohvreid lahti pakkima, Milli otsib talle süüa, nad ajavad pisut juttu ning siis ruttab Miili taas lambaid karjatama. See töö on kolhoosis talle veel kontimööda. Taavet aga ruttab õunu korjama. Tegutsedes ei märka Taavet ohtu oina poolt kes tuleb kõrvalolevast karjast peremeest kaema. Oinas puksab kõigepealt õunakorvi seejärel agataganeb hoovõtuks ja virutab Taavetile tugeva mütsu mispeale peremees rohule kõhuli kukub. Miilile pakub juhtum
Riia kodanikele tsitatsiooni, mis käsitles piiskopi ja mõõgavendade õigusrikkumisi, tuginedes ilmselt legaat Alna Balduini andmetele. Tsitatsioon kritiseerib mõõgavendade veriseid akte Rooma kiriku vasallide vastu, ning Ojamaa kaupmeeste Eestisse toomist ja seega kohalike vastristitute maade ärajagamist. Tähelepanu väärib tsitatsioonis lõik, kus mainitakse, et mõõgavennad röövisid kodanike majakraami. Järelikult pidid Tallinnas olema mingid kodanikud ning see ongi ainus käesolevas dokumendis leiduv tõsine tõend linnalisest asulast Tallinnas. See aga tõendab, et Tallinnas oli kodanikkond enne Ojamaa kaupmeeste saabumist. Aastal 1236 andis Gregorius IX Modena Wilhelmile legaadivolitused Rävalas, Harjus, Virus ja Järvas,mainides seejuures kogu Tallinna kindlustust, nimetamata mingit linna. 1237. aastal
või oaasides, kus on allikaid ja kaevusid. Kui oaasid välja arvata, on kõrbealad loomulikult hõredalt asustatud. Vanades kõrbeasulates on kitsad ja kõverad tänavad ning lameda katusega majad, mille akendeta seinad ja savimüürid jäävad tänava poole. Elamute siseõuedes on aiad ning kaevud. Kõrbeelanike elu on tänapäeval palju muutunud. Nad kasutavad kaamelit asemel juba maastikuautosid ja veoautosid, millega veavad majakraami ühelt karjamaalt teisele. Üha enam võetakse kasutusele kõrbete põhjavett, soola ja muud kõrbevara. Põhjavett on ka tänapäeva tehnika juures raske kätte saada, misstõttu kasutatakse lisaks põhjaveele magestatud merevett. Kõrbes asuvad tööstused ja kaevandused hävitavad laiadelt aladelt taimestiku. Õhu saastatus suureneb. Kasutatud kirjandus 1. -http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbetaimed.htm 2.-http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm 3
annaabi.ee 
