Vladimir majakovski (1893-1930) Elulugu Sündis Gruusias Metsniku poeg Hea Gruusia keele oskus Hea suhtleja Esimesed õpetajad ema ja õed Kutaisi gümnaasium (kunst) ELULUGU Isa surm Puhtusekultus Moskva Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei Vangistused Maalikunsti, skulptuuri, arhitektuuri kool D.Burljuk TeosteST Linn Inetud inimesed Inimesed, kelle huvideks söömine, joomine, karjumine, räuskamine Rahvamassid Sõnakasutus ülbe ja julge (õrnus ja kaastunne) Palju metafoore Oma loodud sõnad Oma näolisus Teostest Erakordne suurus Jumalasse suhtumine nõudlik Lilja Birk Tunnetest kirjutades halastamatu, salvav / õrn, haavatav Põnevate, meeldejäävate piltide loomine Romantilise poeesia kõrvaleheitmine > poliitilised sündmused mustvalge Lääneelu pahelisus TEOSTEST Esikkogu ,,Mina...
inimesele",1926), üksikisiku õigus õnnelik olla (,,Selle kohta" 1923), kodanliku maailma ebainimlikkuse hukkamõist (luuletuses Pariisist ja Ameerikast"). Tema satiir paljastab väikekodanluse sotsialismivastast olemust ja bürokraatiat (komöödiad ,,Lutikas", 1928; ,,Saun", 1929). Peale Majakovski surma tegi luuletaja näiline kuulsus Stalini ja tema lähikondlased ettevaatlikuks ligi iieks aastaks, kuid alates 1935. aastast asuti uue hooga müüti looma seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhatsati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L Brikiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luuletustest rebiti välja värsikatkeid, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost.
14. aprillil 1930 lasi Vladimir Majakovski enda maha. Traagiline sündmus vapustas nii tema luule austajaid kui ka näiliselt vankumatut võimu, mõjudes neile peaaegu reetmisena tuntud poeedilt seda ei oodatud. Eriti ebamugav oli võimul tõdeda, et juhtunut ei õnnestu varjata. Jessenini surma puhul oli Majakovski kirjutanud luuletuse, milles ta enesetapu sarkastiliselt hukka mõistis, ometi valis ta ise sama tee. 1925. aastat asuti uue hooga müüti looma seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhastati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L. Birkiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luulest rebiti välja värsikatked, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost. Aastakümnete jooksul kujunenud ettekujutus Majakovskist kui sotsialismi laulikust on
" 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "Valguse nimi" (1993) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtusenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel). Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus 27. novembril 1999 Aleksander Nevski katedraalis, matused Tallinna Aleksander Nevski kalmistul. Luulekogud · "Trompetisoolo"1962 · "Reporter värsikaameraga" 1966 · "(P)äikesevõimalused" 1968 · "Sinine ateljee" 1969 · "Purunenud poeem" 1971 · "Vaikuse tähtkuju" 1973 · "Murdeajastu" 1976
" 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "Valguse nimi" (1993) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtusenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel). Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus 27. novembril 1999 Aleksander Nevski katedraalis, matused Tallinna Aleksander Nevski kalmistul. Luulekogud · "Trompetisoolo"1962 · "Reporter värsikaameraga" 1966 · "(P)äikesevõimalused" 1968 · "Sinine ateljee" 1969 · "Purunenud poeem" 1971 · "Vaikuse tähtkuju" 1973 · "Murdeajastu" 1976
annaabi.ee 
