saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Kõige edukam on ilmselt olnud tragöödia "Romeo ja Julia", millest on tänapäeval tehtud ka filme. Film on tehtud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu". TEEMA ARENDUS Tegevus toimub 16 sajandil kaunis Verona linnas. Seal on kaks suurt majakonda Capulettid ja Monteccid. Need majakonnad on omavahel juba aastakümneid olnud suures tülis. Nüüd on tülis omavahel ka nende järglased ning tuttavad. Kui üks majakond näeb tänavapeal teist läheb kohe sõjaks. Nii juhtus ka ühel tavaliselt päeva kui Romeo sõbrad, kes kuuluvad ka Montecci alla, olid bensiinijaamas ning sinna tulid Capulettid. Teineteist märganud, võeti kohe välja tulirelvad ning hakati hirmutama. Nii läks tulistamine lahti ja üks Capulettidest pani suitsuga tankla põlema. Nende tulevahetus surutakse tänu korravalvuritele maha. Mõlemad pooled viiakse
kuidas ta siis ükshaaval pöördub iga tegelase poole sobiva hüvastijäturepliigiga. See stseen on ühtlasi kogu romaani pöördepunkt, millel on samuti küllalt dramaatiline ülesehitus: selge ja rahuliku ekspositsiooni järel hakkavad kogunema pinged - Goriot' murede, Vautrini saladuste, Rastignaci seikluste, Victorine Tailleferi perekonnaasjade ümber. Vautrini arreteerimisele järgneb üleüldine kulminatsioon: ootamatult kiiresti laguneb laiali terve proua Vauquer' majakond, kelle omamoodi kollektiivse portreega romaan algab. Vautrin viiakse mi- nema, Victorine ja proua Couture lahkuvad pansionist, isa Goriot ja Rastignac peavad samuti väljakolimisplaane. Peaaegu käegakatsutava õnneliku lahenduse asemel saabub aga hoopis katastroof: kogu Goriot' maailm puruneb - tema kõige uuematest lootustest kõige vanemate pettekujutlusteni. Goriot' ise sureb sedamööda, kuidas tema kujutluspilt endast kui kähe võluva tütre 267 õnnelikust isast vangub ja laguneb