Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster Asustatud 1891 Asukoht Ida-Virumaal, Illuka vallas Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Rajati vürst Sergei Sahhovskoi poolt. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 19081910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobrazenski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik
õigeusu ja venestamise pooldaja. Luterikirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise kepp käes talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. a. ja valmis 1891. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat on ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Allikas Kohalikud elanikud ja Pühtitsa kloostri elanikud on mures, sest suvel langeb püha allika veetase märgatavalt. Keegi ei oska täpselt öelda, mis allikaga toimub. Ema Filareta Pühtitsa kloostrist ütles, et varem juhtus ainult väga põuasel aastal, et suvel allikas vett vähemaks jäi.
Luteri kirik oli juba peaaegu valmis, kui ehitus seisma pandi ning hoone lammutati. See olevat olnud solvav, et luterlased julgesid soovida oma kirikut vene õigeusu kiriku lähedale. Kuberner Sahhovskoi olevat kõndinud ise, kepp käes, talutaredesse, et veenda talupoegi astuma õigemasse usku. Kuid elanikud jäid ükskõikseks ega vahetanud usku. ( Illuka vald ) Kloostrit asuti Kuremäele rajama 1885. aastal. Ehitati peakirik, kalmistukirik, kuberneri jaoks majakirik ja teisi vajalikke hooneid. Kloostri kellatornis oli 7 kella, suurim 2,6 tonnine, teine 1,5 tonni, kolm väiksemat pea ühesuurused. Klooster oli Mekaks vene-õigeusklikele Venemaalt. Klooster tegutseb tänaseni ja on isemajandav. Tänapäeval elab Pühtitsa kloostris üle pooleteistsaja nunna. ( Illuka vald ) Kõrge kivimüüriga ümbritsetud territooriumil on vaatamist väärivad Jumalaema Uinumise peakirik, ristimiskirik, muuseum ning omapärased heinakuhjakujulised
annaabi.ee 
