elunäinud meest, et seal maa ühiseid asju läbi kaaluda ja arutada. Seda linna peetakse pealinnaks, sest see on otse saare keskel. Maakonnas on ehitatud palju maid ja talusid, mis on hästi varustatud ja sisustatud igat sorti riistade ja vahenditega. Nendes majades asuvad kodanikud, kes sinna korda-mööda elama tulevad. Üheski majapidamises ei ole alla neljakümne inimese, kelle seas on nii mehi kui ka naisi, peale selle kaks orja, kes kõik on majaisa ja majaema valitsuse käsu all. Iga kolmekümne talu või pere peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks ja kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid
asutused ja seadused ning näevad ka samasugused välja. Igal aastal tuleb igast linnast pealinna Amaurotumisse kolm vana tarka ja elunäinud meest, et seal maa ühiseid asju läbi kaaluda ja arutada. Maakondades olevad majad on sisustatud igat sorti riistade ja vahenditega, et seal saaksid elada kodanikud, kes kordamööda nendesse elama tulevad. Igas majapidamises on üle 40 inimese, nende seas mehed-naised, kaks orja, majaisa ja majaema. Iga kolmekümne talu peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Elukorraldus Ühtegi riigiasja ei kinnitata ega võeta vastu enne, kui seda pole otsustamise eel nõukogus kolm päeva kaalutud ja arutatud ning ühtegi asja ei arutata esimesel päeval. Selle
kaaluda ja arutada. Seda linna peetakse pealinnaks, sest see on otse saare keskel. Maakonnas on ehitatud palju maid ja talusid, mis on hästi varustatud ja sisustatud igat sorti riistade ja vahenditega. Nendes majades asuvad kodanikud, kes sinna korda-mööda elama tulevad. Üheski majapidamises ei ole alla neljakümne inimese, kelle seas on nii mehi kui ka naisi, peale selle kaks orja, kes kõik on majaisa ja majaema valitsuse käsu all. Iga kolmekümne talu või pere peale on üks peavalitseja, keda nimetatakse filarhiks ja kas tegelikult on peafoogt. Igast perest tuleb igal aastal linna elama 20 inimest, kes on enne seda kaks aastat maal elanud. Nende asemele saadetakse linnast sinna samapalju värskeid töölisi, keda kogenumad õpetavad. Need kellele maatööd meeldivad, jäävad maale kauemaks ja harivad põldu või kasvatavad karja või teevad küttepuid. Nad kasvatavad ka tibusid