Suurenes riigi sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus: sekkumine majandusellu. suurenes põllumajandus- ja tööstustoodang, kasvas eksport. Tõusis Majanduselu 1939. Aastate II poolel: Liberaalne majanduspoliitika asendus elatutustate, avanesid võimalused uuteks investeeringuteks. majanduliku rahvuslusega. Riigi jõuline sekkumine majadusellu. Majandusministeeriumil enneolematu võim. Plaanimajandusele Välispoliitika: Selleks, et uus riik võiks rahvusvahelisel areenil tõusta, iseloomulikud elemendid: loodi nõukogusid, komiteesid ja instituute. Kasvas võrdväärse partnerina vanade kõrvale, peab ta hankima oma iseseisvusele riigi otsene roll majanduses. Suur tähelepau tööstusel. Kasvas ettevõtete arv.
kannab hoolt valitsus. 14. Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis? Iseloomusta neid lähemalt. Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomiast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud. Ühishüvis kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta. 15. Millised on riigipoolse majadusellu sekkumise võimalused? Majandus ei toimiks, kui ettevõtted ei kasutaks üksteise toodangut uute kaupade tootmiseks või kui kauplemine (raharinglus) üldse puuduks. Majandus vajab koostööd, ülikoolide ja uurimisinstituutidega, aga ka haridusspsteemiga, et koolitada ettevõtetele vajalike kutseoskustega tööjõudu. Arenenud demokraatlikud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena.
annaabi.ee 
