Sääsk Selts: kahetiivalised Diptera Alamselts: sääselised Nematocera Sääselisi on Eestis teada umbes 800 liiki. Verd imevad sääselised kuuluvad sugukondadesse pistesääsklased, kihulased, habesääsklased; troopikas ka moskiitolased. Kahetiivaliste seltsist maiustavad verega veel parmud. Habesääsklased on 3-4 mm pikkused putukad, keda praeguseks on teada umbes 3500 liiki. Nende vastsed arenevad vaid väga niisketes paikades. Suur osa liikidest toitub nektarist, verd imevate liikide süljel on ärritav toime. Millal ja miks sääsed inimesi ründavad. Verd imema tulevad üksnes emased sääsed. Kõik verd imevate sääskede emasloomad peavad saama korraliku verekõhutäie selleks, et verest saadud valke kasutada munade arenguks
ja poeg ehib kuuske, ning ema vaaritab jõulu roogu. Tüdruk paneb sokolaadidele punased lindid lipsuna peale ja hiilib kööki, ilma, et keegi teda näeks ja asetab ühe sokolaadi laua peale, teise kuuse peale ja kolmanda kamina äärele ja jookseb ise peitu. Siis tulevad isa ja ema tuppa, ema asetab maitsetaimed lauale ja märkab sokolaadi, isa leiab oma magusa ampsu kamina äärelt ja ampsab seda. Kõik naeratavad ja on õnnelikud. Samal ajal, kui teised maiustavad oma aasta magusaimat hetke, on tüdruk oma kaisukaruga peidus ja näitab tollele, et ta sellest saladusest kellelegi ei räägiks. Selle reklaami puhul ei ole kasutatud verbaalset süsteemi, sest keegi otseselt ei räägi. Kasutusel on aga: · Visuaalne süsteem: Näitas asjade paigutust, kuidas kõik on korras ja ilus. Kuidas filmitud kaadrite kontrastsust on rahulik, ning mis nurga alt on hetked filmitud. · Auditoorne süsteem: Rahulik muusika ja laulja hääl
Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem, võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust ei jäta ükski sääseema kasutamata. (Massiliselt elab sääski taigas ja tundras) Kuidas sääskedest hoiduda? Sääski meelitab ligi ka higilõhn Vähenda magusasöömist sääsed näikse eelistavat inimesi, kes palju maiustavad. Söö küüslauku või küüslaugukapsleid, seda lõhna verdimevad tiivulised ei salli. Ära jäta oma aeda seisvat vett, milles saaksid areneda sääskede vastsed. Sääski ahvatlevad ligi igasugused lõhnaained. Proovi kasutada lõhnavabasid tooteid, kindlasti väldi aga tugevaid, magusaid lille- ja puuviljaaroome. Kui sääsk on juba jõudnud sinu kallist verd imeda, siis tekkinud kublat jahuta sügelemise leevendamiseks jääkuubikuga või tupsuta saialilletee, soodalahuse
Mõnedele loomadele kujutab prügi tõepoolest surmaohtu, ent samal ajal ka rikkalikku toiduallikat. Öösiti hulguvad linnatänavatel näljased rebased. Kõige tulusamad toiduallikad on kiirtoidurestoranide prügikonteinerid. Rebased leiavad sealt kanakonte ja hamburgerijäänuseid. Loomad on õppinud koguni ninaga konteinerite kaasi üles tõstma, et toidule ligi pääseda. Kõige sagedasemad külalised kogu maailma prügilates on rotid ja metsistunud kassid, kes siin sageli koos maiustavad. Jäätmeid oskavad hästi ära kasutada ka mõningad kajakaliigid. Kuna prügilad on neile toiduallikaks aasta ringi, siis kajakate populatsioonid üha suurenevad. KUIDAS LOODUST PRÜGI EEST KAITSTA? Jäätmete vähendamine Ümbertöödeldava ja taaskasutatava toorme kasutamine võimaldab inimese toodetava prügi hulka olulisel määral vähendada. Paljutki sellest, mis prügimäele visatakse, saab uuesti kasutada. Seetõttu on paljudesse
14 nüüdseks välja kujunenud asualad, siis maismaaga ümbritsetud jäätuvate merede ja järvede hüljestel pole kusagile siirduda. Vähene jääkate surub hülged rannikule, kus nad satuvad maismaal elavate kiskjate röövretkede ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased maiustavad kaitsetute hülgepoegadega. Sääraseid ökoloogilisi lõkse on näha olnud tänavu kevadel Pärnu lahel, kus merikotkad ja rebased väheselt jäält enamiku Eestis sündinud viigripoegi "õnneks võtsid". Ka Kaspial olid poegivad kaspia hülged mullu kevadel surutud ranna äärde, kus ebatavalisi olusid olid ära kasutamas sajad kotkad, saakalite ja huntide karjad.3 3 Jüssi, Mart. 2010. Soojad talved on hüljestele saatuslikud - Eesti Loodus nr 3.
annaabi.ee 
