Söömusest võib rääkida ka kui sööda vastuvõtust. Analoogiliselt võib välja arvutada ka sööda üksikute toitefaktorite, näiteks proteiini, kaltsiumi või fosfori jt. söömuse. Mitmetel juhtudel loomade söömust ei piirata, näiteks loomade karjatamisel. Söömust ei piirata ka kui põrsastel ja kesikutel on sööta küllaldaselt. Vastavalt talitatakse ka tihti lindude söötmisel. Sõltuvalt koostatud söödaratsioonis olevate söötade maitsvusest, füüsikalistest ja keemilistest omadustest moodustab ratsiooni kuivaine maksimaalne söömus põllumajandusloomadel 3...5% looma kehamassist, põllumajanduslindudel on see aga suurem. Mida väiksem on kehamass, seda suurem on suhteline söömus. Piiramatu söötmine ei ole alati otstarbekas. Näiteks nuumloomad võivad isukohase söötmise tagajärjel liigselt rasvuda, kuid rasvast liha toiduna ei hinnata. Isukohasel söötmisel
Samas kultuurrohumaade roll rohumaaviljeluses oli, on ja jääb. Kultuurkarjamaade rajamise eelduseks on sobiliku maa olemasolu farmi ümbruses. Olenevalt karja liigist ja loomade arvust planeeritakse vajaminev (kultuur)karjamaa pindala. Põhiliseks faktoriks, mis mõjutab looma toodangut ja juurdekasvu on just looma poolt söödud rohukogus. Söödud rohu kogus (söömus) sõltub rohu maitsvusest, mida omakorda mõjutavad eelkõige karjamaa botaaniline koosseis, taimede arengufaas ja kasutatud väetisekogused. 6 Söömusele avaldavad väga olulist mõju veel rohutagavara, looma kaal ja isu, tervislik seisund, vanus, väljalüps jms faktorid (Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus 2012) 3. Karjatamiskoormus
annaabi.ee 
