– bursa pili). Karvajuur lõppeb karvasibulaga (bulbus pili), millesse tungib sidekoeline karvapapill. Rasunäärmed avanevad karvafolliikulisse ning rasunäärme alla jäävad ka karvapüstitajalihased, mis kinnituvad karvafollikulile. Folliikulis paiknevad ka melanotsüüdid, mis määravad karva värvuse. 44. Meeleorganite üldine iseloomustus. Meeleorganid on nägemisorgan, haistmisorgan, kuulmisorgan, maitsmisorgan , tasakaaluorgan ja kompimisorgan. Kohastunud ärrituste vastvõtmiseks väliskeskkonnast, et hankida infot. Meeleelundites ärritusele reageerivad, närviimpulssideks muutvaid ja impulsse KNS suunavad rakud on retseptorid. * kemoretseptorid – tuvastavad kemikaalide distantsilt või otseselt (haistmine ja maitsmine). * fotoretseptorid – kolvid ja kepikesed, kolvikesed registreerivad värvi (lainepikkuse põhjal) ning kepikesed on tundlikud valguintensiivsusele.
MEELEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Spetsialiseerunud stuktuurid, mis aitavad loomal adapteeruda pidevalt muutuvatele välis- ja sisekeskkonna tingimustele Reageerivad füüsikalistele (valgus, heli, temperatuurimuutused, mehaanilised mõjutused) või keemilistele teguritele Meeleorganid jagatakse: Nägemisorgan e silm Kuulmis- ja tasakaaluorgan (sisekõrvas paiknev Corti organ ja vestibulaarsüsteem) Maitsmisorgan Haistmisorgan Lisaks paiknevad mitmed sensoorsed süsteemid nii nahas kui ka nt lihastes ja kõõlustes (lihas- ja kõõlusekäävid) SILMA EHITUS. SILMAMUNA KESTAD. Silm on paariline organ, mis koosneb: Silmamunast Nägemisnärvist Peaaju kuklasagaras paiknevast nägemiskeskusest Lisaks on silmal olemas abiaparaat, mille moodustavad silmamuna liigutavad lihased, silmalaud, konjuktiiv, pisaranäärmed
annaabi.ee 
