· entero- e vistserosensorid paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule · fotosensorid valgustundlikud (nägemismeel) · mehhanosensorid rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) · termosensorid reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) · kemosensorid tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) · osmosensorid reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus.
kontaktsensorid propriosensorid – paiknevad liigestes, lihastes entero- e vistserosensorid – paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule fotosensorid – valgustundlikud (nägemismeel) mehhanosensorid – rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) termosensorid – reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites) kemosensorid – tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) osmosensorid – reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) valutundlikud – vabad närvilõpmed Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus