lühem lause ja ei midagi muud, tervik puudub. Ma küll loen aga aju ei võta seda informatsiooni vastu kuna aju oli tegevuses ning sügavalt mõttes. Kuid arvan, et sellest ülemäärasest mõtlemisest saab lahti. Järgmine kord peaksin proovima lugeda mõttega ja üritama teksti skännida, luua seoseid, mõelda, mis juhtub raamatus edasi jne. Ma pean õppima raamatu tervikuks tegemise. Keskendumis raskus teebki minust teksti ,,maitsja", päris tühjus ei ole, aga kindlasti oleks saanud lugeda paremini ja olla rohkem raamatus. Kuid siiski oleneb paljust ka see, mida ma loen, kas see tekst huvitab mind või ei paku üldse huvi. See kõik mõjutab lugemist. Olles teksti ,,maitsja", peaksin kindlasti oma keskendumist ja mõistmis oskust parandama. Usun, et see tuleb kindlasti kasuks, nii hilisemas elus kui ka preaguses, sest olleks gümnaasiumis läheb materjal aina raskemas ja kohapeal tammumisega kaugele ei jõua.
Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunnevad mõned inimesed maitseid paremini. Ta viis läbi katse, kus ta kutsus testile ühe inimese kes arvab, et ta tunneb maitseid väga hästi, ja inimese kes arvab, et ta ei tunne maitseid väga hästi. Katse käigus ta värvis nende inimeste keeled sinist värvi, vajutas ühe klaasijupi nende keele peale ja tegi sellest pilti. Pärast laboris uuris ta nende piltide järgi, kuidas maitsja ja mitte-maitsja maitsmispungad erinevad. Tuli välja, et tema nimetatud „supermaitsjatel“ on mitu korda rohkem maitsmispungi kui mittemaitsjal. Sellest tulevad välja ka erinevused, et miks mõni inimene ei talu suitsetamist või pipart. Supermaitsjal tundub chilli pipra kaun kolm korda tulisem kui tavalistel inimestel. Ja kuna supermaitsjal on nii arenenud maitsmismeel, ei suuda ta taluda suitsu maitset. Mitte-maitsjad on tavaliselt need inimesed, kes võivad kõike süüa või juua.
annaabi.ee 
