(86-87) Viljad ja seemned levivad tuulega, loomade kaudu ja on olemas ka iselevivad paiskviljad. Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed. Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised. Viljad või seemned võivad olla õlirikkad. Osad taimed haakuvad ka loomale karvkattesse. 12.Milleks inimene kasutab vilju ja seemneid? (88-89) Seemneid: toiduks ja toiduõliks ja maitsetaimedeks. Vilju : toiduks ja toiduõliks 13.Mis on paljasseemnetaim? Paljasseemnetaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid paljasseemnetaimi(106,108) Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljalt käbisoomuste vahel. Meil kasvavad paljasseemnetaimed on mänd ja kuusk. Paljasseemnetaimel ei ole lehti, marju ega vilju. Neil on ainult okkad ka käbid, mille vahel kasvavad seemned. Paljasseemnetaimed on lihtsama siseehitusega ja nad on ürgsemad. 14
B ja C ning kuni 83% suhkruid. Mineraalainetest leidub eelkõige kaltsiumi-, kaaliumi, magneesiumi-, fosfori- ja rauasooli, s.t vereloomeks tähtsaid elemente. Tuntud seedimist soodustava toime poolest. 10.2 Maitsetaimed. Maitsetaimi oskuslikult kasutades võib kõige tavalisematest toiduainetest valmistada suurepäraseid ja seejuures uudse maitsega toite. Kindlaid ettekirjutusi ja reegleid maitsetaimede kasutamiseks pole, sest eelistused võivad olla vägagi erinevad. Maitsetaimedeks on: apteegitill ehk fenkol, basiilikm estragon, ingver, koriander, murulauk, münt, petersell, pune ehk oregano, till, tüümian jt. 11. LIHA JA LIHATOOTED 11.1 Liha. Liha on iga korraliku kõhutäie aluseks, sest selles on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Liha on kõrge toiteväärtusega, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest.