ning liha marineerimisel selle pehmemaks muutmiseks ja maitse lisamiseks, hapukurkide valmistamiseks ning üritde, lillede ja aedviljade säilitamiseks äädika sees. Teised iidsed rahvad nautisid magushapusid roogi, eriti mees ja äädikas valmistatud liha ja äädika sees hoitud puu- ja juurvilju. 13. sajandiks müüsid Pariisi tänavakaupmehed palju erinevaid äädikasorte, sealhulgas nelgi, siguri, fenkoli, ingveri, trühvlite, vaarika, sinepi ja küüslaauguga maitsestatuid. Keskajalolid eriti populaarsed pipraäädikad, kuna pipart sisaldavalt veinilt polnud vaja Pariisis importmaksu maksta. Jõukad Prantsuse kokad käisid tol ajal saucier’ ehk kastmetes kasutatava äädika valmistaja juures ning äädikast, sinepist, ürtidest ja vürtsidest tehti maitsesegusid. 3.Erinevad äädikate liigid Palsamiäädikas – Palsamiäädikat tuntakse selle pruuni värvuse, tugeva puuviljalõhna ja peene magushapu maitse järgi
Soojad magusroad: Pannkoogid Magusad pudrud Magusad pudingud Magusad vormiroad Magusad sufleed Magusad klimbid Küpsetatud puuviljad. Külmutatud magusroad: Jäätised Parfeed ehk pooljäätised Sorbetid KÜLMAD JA KUUMAD JOOGID Joogid ei puudu toidulaualt kunagi. Juuakse neid nii kuumalt kui külmalt, enne einet, toitude kõrvale, peale einet ja einete vahele. Juuakse lihtsalt vett, piima, mahla jne. Juuakse ka mitmesuguseid maitsestatuid ja segatuud jooke. Jooke liiigitatakse nende serveerimis temperatuuri järgi: Kuuma joogid Külmad joogid. Kuumi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutaud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: Kohvijoogid Teejoogid Kakaojoogid Sokolaadijoogid Alkoholigajoogid Külmi jooke liigitatakse nende valmistamiseks kasutatud toorainete ja valmistamise tehnoloogia järgi: Mahlajoogid Morsid Limonaadid Jäätisega joogid Kaljad