Granaatõuna värske viljaliha ja mahl ning kooretee turgutavad organismi mitmete hädade korral. Suurepäraselt sobib granaatõun magustoitudesse, salatitesse ja ka liharoogadesse. Vilja pehme osa sisaldab kuni 14% suhkruid, kuni 9% õun- ja sidrunhapet, C-vitamiini jm. Rohkelt C-vitamiini on koores 100 grammis 193 mg. Toiduks on mugav kasutada tööstuslikult valmistatud mahla. Müügil on ka siirupid, millest on hea teha tarretisi, glasuuri, mahlajääd, mitmesuguseid magustoite. Maitsestamaks granaatõunaga lihatoite, milleks ta väga hästi sobib, võib valmistada mehu, purustades granaatõuna viljaliha koos seemnetega mikseris. Seejärel pressige segu läbi marli, nii et seemnemass jääb eraldi kasutamiseks. Mehu aga pange purkidesse suletult hoiule külmkappi, kus see püsib värske nädala jagu. Sellega sobib marineerida liha enne praadimist, samuti maitsestada liha- ja kalatoite. Mehu saab kasutada veel joogiks, magustoitude lisandiks, toorsalatite
ingver. Garam masala lisatakse toidu sisse (taimetoitudest lihatoitudeni) valmimise lõppfaasis. Mida värskemad on maitseained, seda parem tuleb maitseainesegu. 5 Vürtsköömned ehk jeera on samuti väga laialdaselt levinud maitseaine ning kasutusel nii köömneteradena kui pulbrina. Nagu nimigi ütleb, on need tavaköömnetest vürtsikamad. Iseäranis sobilik läätseroogadesse. Jeera lisatakse toidutegemise alguses maitsestamaks õli. Mustad sinepiseemned on tuntud eelkõige India idaosas. Need lisatakse toidule algusfaasis. Kasutatakse nii erinevate köögiviljade, läätsede, kala kui ka lihtsalt riisi maitsestamiseks. Apteegitilli seemned (fennel), on välimuselt hariliku köömne moodi, kuid rohelisemad ja suuremad ning maitsevalt kergelt aniisiselt. Apteegitilli seemneid või nendest tehtavaid väikeseid maiustusi pakutakse Indias söömaaja lõpetamiseks kas suu
annaabi.ee 
