potentsiaalsetele ohtudele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik kehavõõrad sünteesitud keemilised ühendid on teatud mõttes toksilised. Erandiks ei ole ka kunstlikud magusained ja nende metaboliidid. Kõige olulisem on siin arvestada kontsentratsiooni, alates millest muutub konkreetne ühend organismile toksiliseks. Mida arvata kunstlike magusainete kasutamisest? Kunstlikel magusainetel on võimas toime keele maitseretseptoritele. On võimalik, et kunstlikud magusained tõstavad isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks. Kahjuks magusus ilma kaloriteta ei ole isu vähendava toimega. Kalorite vaegusel taastub näljatunne kiiresti ja siis süüakse lõppkokkuvõttes ikkagi soovitust rohkem. Sünteetiliste magusainete toime inimorganismile on ikkagi paljuski selgusetu. Oluline on nii magusaine keemiline struktuur, neid sisaldava toidu keemiline koostis, tarbitava kogus ja olek.
Feromoonid lõhnaained, mida loomad eritavad. Kunagi olid ka inimestel freoonid. Lõhnade iseloomustamiseks kasutatakse mingit kindlat objekti, kuus kategooriat: lille, muskus, roisk, teravad, leeterlikud ja ...lõhnad. Naised meestest lõhnatundlikumad, kuid see sõltub ka paljuski eluviisist. Kõige lõhnatundlikumad on inimesed aastates 30 60. Igal inimesel on oma teatud lõhn, mis on tähtis. 4. Maitseaisting tekib, kui süljes lahustunud maitseosad satuvad maitseretseptoritele. Neli maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eesots tunneb magusat, küljed tunnevad haput, mõru maitset tunneb keele keskmine osa. 5. Kompimine nahas on puudutustundlikud retseptorid, need on ka lihastes ja kõõlustes. Retseptorid on kehal erinevates piirkondades erineval arvul. Kõige rohkem on sõrmeotstes, keelel, huultel. Kui üks aisting kaob, siis suurenevad teised. Nt Pimedal on väga hea kompimis ja haistmismeel. Aistingu kahanemine e adoptsioon: 1
tarbimisnorm, mis viitab potentsiaalsetele ohtudele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik kehavõõrad sünteesitud keemilised ühendid on teatud mõttes toksilised. Erandiks ei ole ka kunstlikud magusained ja nende metaboliidid. Kõige olulisem on siin arvestada kontsentratsiooni, alates millest muutub konkreetne ühend organismile toksiliseks. Mida arvata kunstlike magusainete kasutamisest? Kunstlikel magusainetel on võimas toime keele maitseretseptoritele. On võimalik, et kunstlikud magusained tõstavad isu, valmistades organismi ette toidu vastuvõtuks. Kahjuks magusus ilma kaloriteta ei ole isu vähendava toimega. Kalorite vaegusel taastub näljatunne kiiresti ja siis süüakse lõppkokkuvõttes ikkagi soovitust rohkem. Sünteetiliste magusainete toime inimorganismile on ikkagi paljuski selgusetu. Oluline on nii magusaine keemiline struktuur, neid sisaldava toidu keemiline koostis, tarbitava kogus ja olek. Kui sünteetilisi