terminalis) ees, arvult on neid 6 kuni 12 (suured). Vallpapille ümbritseb ringjas süvend – papillivagu (sulcus papillae). Vagu ümbritseb väljastpoolt limaskesta osa - papilli vall (vallum papillae). Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad papillivao põhja. Vallpapillide(ja ka seenpapilli ja lehtpapilli) külgepiteelis asuvad maitsmiskarikad ehk maitsmispungad (caliculi gustatoriae) – ovaalsed kehakesed, mis reageerivad 4 maitsemodaalsusele (magus, soolane, kibe, hapu). Lehtpapillid – papillae foliatae - moodustavad kaks 4 – 8 papillist koosnevat gruppi, mis paiknevad paremas ja vasakus keele servas. 51. Hambaemaili, dentiini ja tsemendi ehitus Email – vaap – enamelum Piimvalge, katab hambakrooni. Kõige kõvem kude organismis (nagu kvarts). Kaitseb hammas kulumise eest ja kahjustavate tegurite vastu. 97% mineraalaineid (prevaleerib kaltsium), 2% vett, 1% org. aineid (enamik eukeratiini)
Mehaanilised papillid: niit-, koonus- ja läätspapillid (keeleselja tagumine piirkond) Leht-, seen- ja vallpapillide külgepiteelis paiknevad ovaalsed kehakesed – maitsmispungad Kõik keelepapillid on limaskesta derivaadid ja nende ehitus on sarnane Papillide ülemine pind on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga või osaliselt (niitpapillides) mitmekihilise sarvestunud lameepiteeliga Maitsmispungad reageerivad viiele põhilisele maitsemodaalsusele – magus, soolane, kibe, hapu ja umami Keelenäärmed Jaotatakse sekreedi järgi – seroossed, mukoossed ja seganäärmed Seroossed paiknevad keele sügavuses vall- ja lehtpapillide lähedal, nende viimajuhad avanevad papillide kraavidesse või lihtpapillide vahele – viimajuhad kaetud mitmekihilise lameepiteeliga Toodavad valgurikast sekreeti, mis sisaldab rohkesti sooli Mukoossed näärmed paiknevad peamiselt keelejuure piirkonnas ja piki organi külgi
annaabi.ee 
