jäljendamist. Natuke liikuvam ja rahutum on hoone katusearhitektuur. Mansart võttis ka siin tarvitusele vana prantsuse põhimõtte – katta iga ehitiseosa, kõrge ja järsu katusega. See on varustatud kõrgete korstnate ja eenduvate viilakendega. Säärast katust nimetatakse mansardkatuseks. Francois Mansart. Maisons-sur-Seine Mansart`i teine šedööver on a. 1633 alustatud, kuid kahjuks pooleli jäänud juurdeehitus Blois` lossile. See võlub oma lihtsa maitsekusega ja esineb samuti julge ning järjekindla katsena kõrvale heita oma võidukäiku alustanud itaalia baroki printsiibid. Francois Mansart. Blois Francois Mansart. Blois Mansart`i plaanide järgi on ehitatud veel Val-de-Grace`i kloostrikirik; selle ehitamisest võtsid hiljem osa veel Lemercier ja Lemuet. Siin on Mansart rohkem alistunud Itaalia mõjudele. Francois Mansart. Val-de-Grace Prantsuse barokoarhitektide tähtsamaid saavutusi on uue
Tutvused saksa ja vene aadelkonna hulgas ning välismaine perioodika lausa kohustasid kohalikku kõrgklassi Euroopa vooluga kaasas käima. ,,Kui käesoleva aastasaja algul peetud sõja järel tuli veel meie isadelgi elada viletsa õlgkatusega kaetud armetuis puumajades, millel väiksed aknad ja mõnikord polnud korstnatki peal, siis nüüd võib igal pool näha mitte üksnes kivist, vaid ka väga nägusalt ja suure maitsekusega rajatud mõisasüdameid, kus elamud seismas kui hôtel´id, ümbritsetuna korrapäraselt asetuvaist kõrvalhoonetest," on täheldanud toona Põltsamaa pastori ametit pidanud August Wilhelm Hupel. Praegune Lahmuse mõisasüda pole ehitatud siiski mitte Bockide, vaid Krüdeneride aegu. Need olid hoopis põlisemat päritolu kui Bockid, sellegipoolest oli Lahmuse alles esimene mõis, mille nad siitkandist endale said. Krüdeneride valdusse tuli see 1758. aastal, pärast seda,
annaabi.ee 
