Kuigi hoolikat ja õigelt teostatud harjamist peetakse hammaste pesemisel oluliseks, on väga tähtis osa ka hambapastal. Hambapasta koos harjamisega aitab eemaldada hammastelt kattu ja hävitada baktereid. Lisaks muudab pasta kasutamine pesemisprotsessi meeldivamaks ja innustab inimesi hambaid pesema. Enamik hambapastasid sisaldavad sarnaseid põhikoostisaineid: abrasiivne komponent 10-40%, niisutav aine 20-70%, vesi 5-30%, sideaine 1-2%, detergent e. pesuaine 1-3%, maitsekomponent 1-2%, säilitusaine 0,05-0,5% ja terapeutiline komponent 0,1-0,5%. Hambapastas on aineid mis võivad mõjuda tervisele nii kahjulikult kui ka kasulikult. Üks nendest on flouriid, mis on hambapasta kõige olulisem koostisaine.Fluoriid taastab happerünnakus kahjustunud hambaemaili ja muudab selle tugevamaks. Tänu fluoriidi sisaldusele hambapastas on hambakaariese esinemissagedus tänapäeva maailmas drastiliselt vähenenud.
Jaapanlaste jaoks, kes söövad suppi pulkadega väikestest kausikestest, on loomulik hoida kaussi lõua juures. Tahked koostisosad õngitsetakse leeme seest välja ja pistetakse suhu pulkadega. Siis võetakse veidi luristades et mitte suud kõrvetada lonks leent peale. Jaapani toit maitseb meiegi mõistes harmooniliselt: me tunneme tasakaalu magusa ja soolase, võib-olla ka terava, hapuka ja kibeda vahel. Kuid on veel üks põhiline maitsekomponent, mida me viimaks Lääneski eristama oleme hakanud. See on umami ja seda kutsutakse mõnikord viiendaks maitseks. See hõrk täidlane maitse, mida on rikkalikult näiteks kuivatatud tomatites ja laagerdunud juustus. Küllap seepärast kasutataksegi nii kuivatatud tomateid kui ka parmesani juustu Läänes maitseainena. Keemiliselt puhast umamimaitset tuntakse (mono)naatriumglutamaadina (lühendatult MSG), mida leidub muuhulgas aroomisoolas. Omaette väärtus on lõunarahu
Magus magusat maitset tunneb keele tipuga. Magusust leidub eelkõige veinis jääsuhkru näol, mis on jäänud kääritamata. Magusad maitsenüansid avalduvad veinis aromaatsete üleküpsenud puuviljade maitsena. Magusana maitsevad ka tammevaadis küpsemisel tekkinud röstine vannilisus ning veini alkoholisisaldus. Toiduained, milles võib tunda magusat maitset, on mais, puuviljad, herned, kapsas, porgand ja kaalikas. Hapu haput tunneme keele mõlema küljega. See on naturaalne ja tähtis maitsekomponent nii valges kui ka punases veinis. Avaldub maitses värske ja elava happena, mis "äratab" kogu suuõõne. Kõige ehedama hapu maitse annab sidrun. Toiduainetest leidub seda loomulikult enamikus tsitrulistes, õuntes, ploomides, kirssides, kõigis kergemates punastes marjades, granaatõunas ja rabarberis. Enamikus värsketes puuviljades on hapet ja samas ka magusust. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus
annaabi.ee 
