ajupiirkonnad. Maitse- e maitsmissensorid asuvad keele pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- e maitsmisrakud. Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. Seennäsasid on arvult mõnisada, nad asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja ka hapule. Lehtnäsad paiknead keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad (igaühes umbes 200 maitsekarikat) asuvad keele tagumisel osal (keelepäral). Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Tipus olevad mikrohatud moodustavad vastuvõtva välja: Moodustavad sünapsi sensoorsete
Maitsemeele tähtsus: toidu kontrollimine enne seedekanalisse minemist. Erinevate keemiliste ainete ja nende gruppide detekteerimine: süsivesikud magusad, NaCl soolane, happed hapud, valgud ja aminohapped võivad anda erinevaid maitseid. Maitse- ehk maitsmissensorid asuvad kelle pealispinna keelenäsadel. Eristatakse seen-, leht- ja vallnäsasid, mis moodustavad maitse- ehk maitsmiskarikaid. Seennäsasid on 100-200, asuvad keele eesosal ja sisaldavad 1-5 maitsekarikat, mis reageerivad magusale, soolasele ja hapule. Lehtnäsad asuvad keelepäral ja keele külgmistel osadel ning reageerivad hapule. Vallnäsad asuvad keelepäral (e tagumisel osal). Igaühes umbes 200 maitsekarikat. Maitsekarikaid esineb ka epiglottisel, suulael ja söögitoru ülemise kolmandiku limaskestal. Kokku on maitsmiskarikaid umbes mõni tuhat. Maitsmisretseptorid on suuõõnes pidevalt kasutuses, seetõttu nad asenduvad üsna kiiresti, inimesel keskmiselt kord kümne päeva jooksul.
annaabi.ee 
