Naatrium-leidub loomorgan.-reguleerib org. veerežiimi. Kaalium-leidub eriti taimorg.-reguleerib org. veerežiimi. Kaltsium-on osa luu- ja kõhrkoest-osaleb vere hüübimisel Magneesium-luukoe koostis-aktiveerib loomadel ensüüme Kloor-sünteesib mao soolhapet-aktiverib amülaasi Mikroelemendid... Fluor-hoiab korras hamba pindmiseid kihte Jood-kilpnäärme koostises. Puudumisel tekib struuma. Boor-oluline taimede normaalseks arenguks Raud-hapniku siduja ja trantsportija Tsink-osaleb maitseaistingute tekkes, soodustab veresuhkru kasutamist Koobalt-vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks, puudumisel tekidab verevähi vorme Vitamiinid-nt B12-vajalik vereloomeks Hormoonid-nt kilpnäärme hormoon türeksiin, sisaldab joodi. Ensüümid-ME kuuluvad liitensüümide koostisse. Elukeskkond-magevee kalal on org. vähem elemente kui mere kalal Süstemaatiline kuuluvus-taimedes ja loomades on erinevad elemendid Saastatus-nt pliisaastatus,mõjub taimedele ja seentele
· nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga · haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.). Haistmiselundi tähtsus · sissehingatava õhu kvaliteedi kontrollimine · toidu kvaliteedi kontrollimine · mõjutab maitseaistingute kujunemist 3 Kompimine Kompimisel võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimismeel asub inimesel nahas. Kõige tundlikum on nahk sõrmeotstes, jalatallal, huulte ümbruses, käsivarre- ja reie siseküljel. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste
Nad võtavad maitserakkudelt vastu erutusi ja kannavad need rombaugu põhja. Keele sensoorsed närvikiud on päritolult kahesugused: keele juure piirkonnas olevad närvikiud on keele-neelunärvi (IX peaajunärv) perifeersed harud, keele eesosa närvikiud toovad erutusi näonärvi (VII peaajunärv) haru - trummikeeliku kaudu. Maitseaistinguid on põhiliselt neli: soolane, hapu, magus, mõru. Nendest peamistest maitseaistingutest on moodustunud kõik teised maitsed. Maitseaistingute eri kvaliteedid meelestatakse keele pinna eri osades: soolast tunneme kogu keele pinnaga, magusat keele tipu piirkonnas, haput keele servadega ja mõru maitset vallnäsade piirkonnas (keele tagaosas). NAHATUNDLIKKUSELUND JA SISEELUNDITE MEELERAKUD Nahas ja siseelundites esinevad meelerakud üksikult laialipaisatult ning on kujult ja talitluselt väga erinevad: kõige enam on neid nahas, kus nende poolt vastuvõetud ärrituse korral tekivad valu-, sooja-, kompe- ja külmaaistingud.
annaabi.ee 
