aasta suvel algas Rembrandti jaoks raske periood. Greetje Dircx (Tituse lapsehoidja) läks temaga tõsiselt tülli ning lahkus juunikuus majast. 1650. Aastal õnnestus Rembrandtil Greetje viieks aastaks Gouda parandusasutusse saata (Ricketts 2006: 72). Amsterdamis 1651-1669 Sellel perioodil toimus kunstniku hinges sügav muutus. Ta vabanes kõigest ülemäärasest nii materiaalses kui vaimses sfääris. Tema isiksuse sellised omadused nagu uhkus ja otsusekindlus said puhastatud edevusest ja maisusest ning ta keskendus tõeliselt olemuslikule. Paralleelselt toimus see ka tema loomingus, näis nagu täidaksid tegelaste hinged kogu maali ruumi. Vaimsus sai Rembrandtile kõige olulisemaks aspektiks ja teatud mõttes viimaseks väärtuseks enne lähenevat lõppu (Ricketts 2006: 11). 1654. aastal Rembrandti isiklikud probleemid teravnesid. Tema ja raseda Hendrickje peale kaevati kirikukohtusse ning süüdistati neid abielurikkumises. Karistuseks eemaldati Hendrickje armulaua osadusest
16. saj lõpus ja 17. saj alguses hakkab luule ja kirjandus tervikuna muutuma. Hakkab kaduma selgus, harmoonia, mis oli valitsenud. Poeetika jääb samaks, vormid jätkuvad ja lähevad edasi. Tollases inglise ja hispaania kirjanduses võib täheldada liikumist baroki poole. Väljendus muutub Bga keerulisemaks, tuleb sisse rohkem vastuolusid, sümboleid, allegoorilisi elemente. Järjest rohkem ka mütoloogiat luules. Samas ei saa ütleda, et luule oma keerulisuse tõttu eemalduks maisusest. Vastandite teadlik ühendamine on baroki poeetika tunnusjoon. Ei ole irratsionaalne. Mütoloogiliste kujundite sissetoomine ja haritus ja teisalt maisuse kooslus. Mitmekesisust ja mitmetasandilisus on barokis enim esil. Mõjukamaimad varases barokis on hispaanlased. Quevedo, Gongora. Lope de Vega (eelkõige näitekirjanik, aga samas lüürilist luulet ka palju kirjutanud, sonett soneti kirjutamise kohta näitena). Shakespeare Inglismaalt. John Donne.