MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus,
Seepärast nimetatakse neid teatud kasutusviisiga geokomplekside alasid maistuteks, kus kasutusest tingitult on mingit liiki kõlvikud või rajatised ülekaalus. (põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistut) Maistute puhul toimib alati vajadus neid hooldada, ilma hoolduseta nad peagi naturaliseeruvad. 20. Metsamaistud, poollooduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. ·metsamaastik e. metsamaistu, kus esinevad kultuurmetsad, metsakasutuse eri järkudega maistud ·puhkemaistu, puhkajate teenendamiseks ja viibimiseks kohandatud maistu ·tööstusmaistu, tööstusettevõtted, laod, jõujaamad jm. Neid tuleb kohati vaadata kui degradeerunud maastikke, mida on põhjustanud kas maavarade kaevandamine,...
annaabi.ee 
