tasakaalus Evaporatsioon e. aurumine Evapotranspiratsioon evaporatsioon e. aurumine (maismaa pinnalt) + taimede hingamine (õhulõhede kaudu) vesi veeauruna atmosfääri Sublimatsioon üleminek tahkest faasist gaasilisse ilma vahepealse vedela faasita; jää veeaur Jää sulamine Kondensatsioon üleminek gaasilisest faasist vedelasse; veeaur vesi ( pilved) Sademed Vee maasse imbumine (infiltratsioon) Põhja- ja pinnavee äravool Veeaur satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 85.8% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt. /Atmosfääris on keskmiselt 13*10 3km3 vett./ Ookeanide ja merede pinnaaurustumise tagajärjel veekadu, mis vastaks veetaseme langusele 116 - 124 cm. See kadus kompenseeritakse osaliselt sademetena. 91% ookeani pinnalt aurustunud veest satub sinna tagasi sademetena; ülejäänud 9% maismaa kaudu (jõgede sissevool);
Kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas siis süsihappegaasiks või veeauruks. See on lisanud atmosfääri 288*1012kg veeauru ja kasvatanud veeauru sisaldust 12% võrra. Tegelikult ei ole siiski suuremat atmosfääri keemilise koostise muutumist oodata. Maa atmosfäär praktiliselt ei hoia soojust planeedi pinnal. Aga tühine hulk selliseid aineid nagu veeaur, süsihappegaas ja osoon soodustavad tema temperatuuri kasvu. Veeaur Veeaur: satub atmosfääri merede ja ookeanide, maismaaveekogude, mulla ja taimede pinnalt aurudes. Ookeanide kohal on veeauru sisaldus alati suurem kui maismaa kohal. Iga aasta aurub ligikaudu 577*103 km3 vett, kusjuures ligikaudu 86% sellest kogusest merede ja ookeanide pinnalt. Atmosfääris on keskmiselt 14*103 km3 vett.See hulk kõigub maapinna lähedal sõltuvalt aluspinna iseloomust ja temperatuurist. 0,01 kuni 4.0% ruumala järgi. Mida rohkem on veeauru, seda protsentuaalselt vähem on konstantseid gaase samal rõhul ja temperatuuril.
annaabi.ee 
