Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguline jahenemine. Kliimajahenemine põhjustas jääaja ning see omakorda massilise liikide väljasuremise. Kogu mereline ökosüsteem varises kokku; maailmamere liikide arv vähenes tunduvalt. http://www.hkhk.edu.ee/vanker/devon/maailm_devoni_ajastul.html http://www.ucmp.berkeley.edu/devonian/devlife.html http://www.ucmp.berkeley
muutused keskkonnas olid vajalikud selleks, et loomad saaks liikuda maismaale ja millised muutused pidid toimuma loomadel, et maismaal elada). Esimesed selgroogsed ilmusid Devoni ajastul, esimene teadaolev selgroogne oli kahepaikne. Selleks, et loomad saaksid liikuda maismaale, oli vajalik, et atmosfääris oleks rohkem hapnikku. Kuna Siluris hakkasid tekkima maismaataimestik ning Devoni ajastul sai alguse Maa massiline asutamine maismaataimestikuga, siis tänu taimede fotosünteesile atmosfääri koostis muutus-kasvas hapniku sisaldus. Et veeloomad saaksid maismaal elada, pidid nad lõpuste asemel hakkama hingama kopsudega ning uimed pidid arenema varvasteks. Edasi muutus nende nahk kuivemaks, hakkas eristuma kael, kujunes keskkõrv ja sellest eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet. 10.Elu arengu jooksul on toimunud palju massilisi väljasuremisi
Hinnanguliselt oli maakera keskmine temperatuur Devonis 10-15 kraadi tänapäevasest kõrgem. Ulatuslikel aladel moodustusid korallidest ja kihtpoorsetest käsnadest koosnevad rifid, hõlmates mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud. Sel ajastul kujunesid meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid ka primitiivsed kahepaiksed loomad. Devoni ajastul sai alguse Maa asustamine maismaataimestikuga. Devoni alguses oli tegemist üksnes väga primitiivsete soontaimede ürgraigastega. Neile lisandusid algelised kollad ja sõnajalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid tõelised puitunud tüvega kõrged puud ilmusid Hilis-Devonis. Taimestiku plahvatuslik kasv kutsus esile kliima järk-järgulise jahenemise, mis lõppes jääaja tekkega ajastu lõpul. See põhjustas taimede ja loomade massilise väljasuremise, mis oli sarnane Ordoviitsiumi lõpul toimunuga
annaabi.ee 
