Kloaak on linnu soolestiku laienenud lõpuosa. Ptk. 19 Enamikel selgroogsetel on hingamiseks kopsud, vees olevatel on lõpused. Hingamine=gaaside liikumine hingamiselunditesse ja välja ning nendes toimuv gaasivahetus+hapniku abil energia saamine rakkudes. Ptk. 20 Suletud vereringe on siis, kui veri liigub vaid mööda veresooni. Vere paneb ringlema süda. Kaladel on üks vereringe, mis koosneb vatsakesest ja kojast. Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on
Vaba jäseme esmaseks allikaks on jäseme morfogeneetilise välja tsentraalne osa, aga selle eemaldamisel on ikkagi võimalik jäseme taastumine väljaga külgnevate alade arvelt. Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Jäsemepunga moodustamisel osalevad mesenhüümi rakud lateraalplaadi mesodermi somaatilisest kihist (jäseme skeleti eelrakud) ja somiitidest (lihaste eelrakud). Vajalikud on ka neuraalhari ja neuraaltoru. Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati vastakuti. Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterioposterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib; eristavad mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks ja määravad sõrmede asetuse. Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge. Esimesena aktiveerub Hox-geenide
Jäsemeväli, jäsemepung: Jäsemeväli: morfogeneetiline piirkond, kuhu on koondunud rakud, mis on võimelised vastama kindlatele biokeemilistele signaalidele ning moodustama jäset. Jäsemepung: anatoomiline struktuur, mis tekib jäsemevälja kohal oleva ektodermi alla koonduvatest külgplaadi mesodermi somaatilise kihi rakkudest (jäsemeskeleti, sidekoe, veresoonte ja kõhrede eellasrakud) ja paraksiaalse mesodermi müotoomi rakkudest (jäsemelihaste eellasrakud) Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati vastakuti Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge Jäseme moodustumine algab embrüonaalses arengus suhteliselt hilja (inimesel neljanda nädala lõpus). Näide: Kaladel, kahepaiksetel, lindudel ja imetajatel tekib esijäse esimese rindmikulüli juurde, kus on Hoxc6 kõige anterioorsem ekspressiooni 63 piirkond
annaabi.ee 
