wikimedia.org/wiki/File:Loxodontacyclotis.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Micromys_minutus_01.JPG Äärmuslikud temperatuurid pole kunagi head Loomad ei talu äärmuslikke temperatuure. Neil on keha soojendamiseks või jahutamiseks tekkinud kindlad kohastumused. Inimeste keha talitleb kõige paremini 37 soojakraadi juures. Kõigusoojaste kehatemperatuuri reguleerimise viise Pärast jahedat ööd liiguvad maismaaroomajad päikese kätte end soojendama. Nende keha talub otsest päikesekiirgust (soomused, nahk pole näärmeterikas). Kuuma eest poevad nad varju. Kahepaiksed nahaehituslikel põhjustel otsest päikesevalgust ei talu. Nad vajavad niiskust. Kalad liiguvad talvel põhja, kus vesi on kõige soojem. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Trachylepis_sulcata.jpg Maismaareptiile võime ikka näha kividel, kus päike neile hästi peale paistab ja osa soojusenergiat ka kividesse
limused. Karpidel ei ole eristunud pead ega lõugu. Neil on 2 paari liistaklõpuseid ja liikumiselundina talitlev tugev lihaseline jätke - jalg (joonis 1). Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Roomajad põlvnevad algelistest kahepaiksetest. Esimesed massiivse kehaga roomajad kujunesid Kesk- Karbonis. Permis algas roomajate kiire evolutsioon, mille tagajärjel arenesid paljud taim- ja loomtoidulised maismaaroomajad: hiidsisalikud ja kiskeluviisiga tekodondid, lendavad tiibsisalikud ning veelised kalasisalikud. Tekodondid olid Hilis-Permis elanud kiskeluviisiga nii maismaal kui ka vees elanud roomajad ; pikkus 15 cm kuni 6 meetrini. Osa tekodonte liikus tagajalgadel. Tõenäoliselt põlvnevad tekodontidest hiidsisalikud, tiibsisalikud, krokodillilised ja linnud. Mesosoikum Keskaegkond (251-65,5) ehk roomajate aegkond
annaabi.ee 
