Devoni ajastul settinud liivad ja aleuroliidid on valdavalt punasevärvilised, selle tingib purdosakesi ümbritsev raudhüdroksiidne kile. (Küll aga iseloomustavad nad ariidset (kuiva) kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa
mis settisid järve põhja talvel, kui jääd ei sulanud, vesi oli enam vähem selge ja põhja langesid suvest saadik hõljuma jäänud peenemad osakesed. Pinnakate või selle ülemine osa on kõikjal Eestis taimestiku poolt ümber kujundatud mullaks. Järjest laieneb taimse päritoluga pinnakatte - turba - esinemisala. Pärast jääaega oli Eestis järvi palju rohkem kui praegu. Enamik neist on tänaseks kinni kasvanud ning järvesetetega ja turbaga täitunud. Soid moodustus ka madalamates maismaalistes nõgudes ja merest eraldunud laguunides. Nõnda on turvas pinnakattena Eestis väga levinud. Turbakihi paksus ulatub vahel 6-7 meetrini. Eestit ei saa lugeda maapõuevaradelt rikkaks riigiks, kuid siiski leidub siin mitmesuguseid maavarasid, mida kasutatakse edukalt majandustegevuses. Neid maavarade leiukohti, kust maavara tasub tööstuslikult kaevandada, nimetatakse maardlateks. Seal on varud piisavalt suured ja kvaliteetsed ning maavara lasumistingimused on head