jääks ning paneb aluse liustike tekkele. Liustiku alumised kihid on vanemad ja tihedamad, ülemised kihid kergemad ja nooremad. -Ookeanid. Kui vaadata lõunamandri kohalt põhjasuunas, jääb maakerast mulje kui ülekaalukalt sinise värvi meelevallast planeedist. Sest ookeanid hõlmavad maakera pindalast üle kahe kolmandiku. Maailmameres leidub tuhandeid saari. Maailmamere põhjas on oma riftivööndid, mäeahelikud, vulkaanid, tasandikud, süvikud ja kõik see, mida kohtame maismaalgi. [6] Meie planeedi maismaa, õhk ja veekogud on täis hämmastavalt mitmekesist elu ning on nimetus antud rohkem kui 1,5 miljonile loomaliigile. Kõiki neid loomi vüib jagada laheks suurühenduseks- selgroogseteks ja selgrootuteks. Kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed, see töhendab, et nende keha toestab selgroog. Selgrootutel- näiteks putukatel, ämblikel ja tigudel- selgroogu pole.
seotud toiteelemendid ei ole fütoplanktonile kättesaadavad. -6- Valgusolud Võrtsjärves Vette jõudvat valgust kasutavad nii taimed kui ka loomad. Veetaimed, sealhulgas mikroskoopilised vetikad, kasutavad valgusenergiat fotosünteesiks, millel põhineb kogu bioloogiline aineringe. Loomadele on valgus vajalik eelkõige ümbruses orienteerumiseks ja saagi nägemiseks. Vees nagu maismaalgi sõltuvad valgusolud ilmast ja aastaajast, kuid igale veekogule ainuomase valgusreziimi kujundavad vees sisalduvad lahustunud ained ja hõljum. Kuigi Maale jõuab elektromagnetkiirguse lai spekter, kasutavad nii taimed kui ka loomad sellest vaid kitsast ja peaaegu kattuvat lainepikkuste vahemikku (Masing, 1992), mida nägemisaistingu tekitajana nimetatakse nähtavaks valguseks ja taimede seisukohalt foto -sünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (PAR). Päikesekiirguse, vee pinnaomaduste ja vee
annaabi.ee 
