3 6.2 15.6 Kultuurniidurohu silo 35 10.1 x 12.8 Timutisilo 35 10.5 x 14.3 Põldheina silo (25% ristikut) 35 9.9 x 12.9 Põldheina silo (50% ristikut) 35 9.8 x 13.5 Punase ristiku silo 35 9.7 x 15.1 Lutsernsilo ÕPMA 35 9.9 x 20.1 Maisisilo 19 10 x 10.8 Segatise silo (50% hernest) 22 9 x 13.7 Odravilisesilo 27 8.9 x 8.8 Kultuurniidu hein 83 9.2 x 10 Põldhein (25% ristikut) 83 9 x 11.1 Ristikhein 83 9.5 x 14.5 Timutihein 83 9 x 10
SC, Mais Star Horizon, Horizon Star II Pilt 8. Kombainiheeder „CornHead“ •Vertikaalne hekseldi: Rota Disc, Horizon Star II Sileerimine Maisi sileerimisel saadakse hästikäärinud silo Üldjuhul kulgeb sileerimisprotsess 6 -7 nädalat, söötma võib seda hakata 2 nädala möödumisel Maisihoidla tuleb täita ja kinni katta nii kiiresti kui võimalik, kui hoidla täitmine kestab kauem kui 1 päev, on soovitav silomass katta Pilt 9. Maisisilo ööseks kilega Kasutatud materjalid ja pildid https://en.wikipedia.org/wiki/Maize https://www.pollumajandus.ee/uudised/2014/03/28/maisikasvatus-on-eestis-tousuteel-3 https://www.pollumajandus.ee/uudised/2018/08/24/polluinfo-millal-maisi-koristada-ja-kuidas-sileerida https://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/09/21/maisi-koristamise-aeg-on-katte-joudnud https://www.deere.ee/et/kombainid/kombainiheedrid/maisiheeder/ https://www.flint
jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele
koristusaegsest ilmastikust ning närvutamisperioodi kestusest. · Seetõttu on silo kuivainesisaldus väga varieeruv, ulatudes 1560%. · Selles on 2133% toorkiudu, 612 MJ/kg metaboliseeruvat energiat, 6791 g/kg metaboliseeruvat proteiini. · Lehm suudab päevas süüa kuni 25 kg silo kuivainet. · Silos on rohkesti orgaanilisi happeid, mis tekkivad piimhappelisel, kuid ka muudel käärimistel. · Maisisilo proteiinisisaldus on, võrreldes muude silodega, madalam. · Suure proteiinisisaldusega on liblikõielistest taimedest valmistatud silo. · Silo valmistamiseks paigutatakse algmaterjal õhutihedalt silohoidlasse, pallidesse või auna. · Söödas algab mikroorganismide toimel anaeroobne käärimine, mille käigus tekivad happesust suurendavad orgaanilised happed. · Olenevalt kuivainesisaldusest, peab käärimine toimuma nii, et happesuse kasv
annaabi.ee 
