toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose. Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla (hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid, selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei tulnud erinevad kampaaniad (maisikampaania, ruutpesitsemise kampaania). 1958. aastast hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70- ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse endasse jäi vähe kvaliteet liha
loomad maha notitud. Peasekretär lasi selle peale endale kuuli pähe. Mais põldude kuninganna! See oli Hrustsovi tähelepanu objektiks. Lootis maisikasvatusega paljud probleemid lahendada. Teda turgutas tagant juba Stalini ajal tuntud Lessenko (?), kes lubas kohe maisisordi aretamist. Hrustsov oli USA-s näinud väga võimsaid maisipõlde, aga klimaatiliste tingimuste tõttu ei olnud sel moel maisi kasvatada. Eesti õnneks Käbini targal toimetamisel väga palju maisikampaania all ei kannatanud. Esialgsed kavad suutis Käbin tagasi tõrjuda. Teatud edu, mis põllumajanduses oli 1950.ndate teisel poolel viis Hrustsovi mõttele, et pole vaja enam ?? Inimene peab pühenduma tööle kolhoosis või sovhoosis. Keelustati loomapidamine. Algul võeti vastu otsus, et ükski linlane ei tohi pidada, hiljem sama nõudmine maaelanikele. See selgelt mõjutas põllumajanduse allakäiku. Rünnak isikliku majapidamise vastu kiirendas põllumajanduse allakäiku
annaabi.ee 
