püüdis kindlaks teha inimese keha kujutamisel üldkehtivaid proportsiooniseadusi. Tema ideaal oli kindel, tugev, võrdlemisi madal figuur, iseloomult sarnane dooria stiili ehitistega. 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust kanis stiil. Looduslähedus ja realism. Individuaalne kujutusviis. Ka jumalaid kujutatakse realistlikumalt ja maisemalt. Materjalid on pronks ja marmor, kulla. Ja elevandiluu tehnika ununeb. Skopas kujutas figuurides sisemist kirge, väljendas valu. Praxiteles kasutas enamasti marmorit, nooruslikud üksikfiguurid domineerisid rahulik tasakaal, harmoonia, õrnus, graatsia, leebus, rafineeritud peenus (Sisalikutapja Apollon). Oli esimene, kes alasti naisekeha ilu ja võlu täiel määral oskas esile tuua. Hermese figuur Olümpiast
saj kettaheitja. Figuurid hakkavad tegutsema. Pingestatus. KREEKA EHITUSKUNSTI TEINE ÕITSEAEG E. HILISKLASSIKA IV SAJANDIL eKr JA HELLENISTLIK AEG 4. sajand eKr teine õitseaeg. Suurem rõhk tunnete ja siseelu väljendamisel, vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine, toonitatakse õrnust ja leebust – kanis stiil. Looduslähedus ja realism. Individuaalne kujutusviis. Ka jumalaid kujutatakse realistlikumalt ja maisemalt. Materjalid on pronks ja marmor, kulla Ja elevandiluu tehnika ununeb. Skopas kujutas figuurides sisemist kirge, väljendas valu. Praxiteles kasutas enamasti marmorit, nooruslikud üksikfiguurid domineerisid – rahulik tasakaal, harmoonia, õrnus, graatsia, leebus, rafineeritud peenus (Sisalikutapja Apollon). Oli esimene, kes alasti naisekeha ilu ja võlu täiel määral oskas esile tuua.
annaabi.ee 
