Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weißenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weißenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta
Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weisenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit,
olla märksa suurem, kui tavaliselt arvatakse. Tsaikovskile omistatud mõte, et muusikalise edu tagab 1% andekust ning 99% tööd, võib olla liialt optimistlik. Sisseastumiskatsetega mõõdetakse peamiselt võimete, lõpueksamitega aga neidsamu võimeid kasutades omandatud oskuste taset. Muusikaliste võimete testimine levis 20.saj. esimesel poolel täna Seashoreile. Psüholoogias hinnatakse testide kvaliteeti peamiselt kahe näitaja abil: testi usaldusväärsus ja sisuväärtus.(Mainwaringi test). Usaldusväärsus näitab kõige paremini, kas testi kordamisel ühe ja sama testitavaga on saadud tulemused samasugused või mitte. Sisuväärtusega püütakse hinnata, kas testiga mõõdetakse seda, mida testi autorid ja läbiviijad on silmas pidanud, praegusel juhul siis testitava muusikalist andekust. Ei ole kuigi selge, kui suurel määral on ikkagi võimalik hinnata inimese