huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk" mainstreemi välja" toomisega. Empiriilise sotsiooloogia asemel algab uus etapp funktsionalistlik sotsioloogia. Funktsionalism tähendab seda, et ühiskonda tuleb käsitleda kui tervikut. Aga tervik koosneb osadest ja igal osal on täita mingi ülesanne ehk funktsioon. Tuleb uurida ühiskonda nedest vajadustest lähtuvalt. Funktsinalistliku sotsioloogia liidriks saab_ T. PARSONS 1902-1979 On küll ameeriklane, aga hariduse sai Euroopas. Ameerika teadlane, Colorados sündinud. Londonis õppis
huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk“ mainstreemi välja“ toomisega. Empiriilise sotsiooloogia asemel algab uus etapp funktsionalistlik sotsioloogia. Funktsionalism tähendab seda, et ühiskonda tuleb käsitleda kui tervikut. Aga tervik koosneb osadest ja igal osal on täita mingi ülesanne ehk funktsioon. Tuleb uurida ühiskonda nedest vajadustest lähtuvalt. Funktsinalistliku sotsioloogia liidriks saab_ T. PARSONS 1902-1979 On küll ameeriklane, aga hariduse sai Euroopas. Ameerika teadlane, Colorados sündinud. Londonis õppis