Ida-Berliinis oli nende käsutuses endised Wehrmachti, SSi ja muud arhiivid, mille Punaarmee oli saanud saagiks. Kombineerides seal esinevaid fakte väljamõeldistega oli kerge fabritseerida kompromiteerivaid materjale Lääne-Saksamaa poliitilise-, äri- ja militaarse eliidi kohta. See aga ei takistanud KGB-l oma agentideks värbamast endiseid SS-lasi (kd 1, 572-74). Praegune Venemaa kampaania Eesti poliitikute ja eestlaste "natsimeelsuse" kohta on otseselt analoogsed mainitutega, mille eesmärk on "karistada" endist liitlast ja avaldada survet teatud kontingendile. KGB "aktiivsete meetmete" kasutamise eesmärkide sekka kuulus ka vastasbloki riikides rahvarahutuste ja rassirahutuste korraldamine. Selleks saadeti vaenu, vihkamist ja vägivalda õhutavaid kirju ja üleskutseid erinevatele osapooltele, ning õhutati ja levitati kahtlusi prominentsete isikute tegevuse motiivide suhtes sageli sisendades, et "tegelikult" töötab too vaenlase heaks
Selle eelduseks oli asjaolu, et sajandivahetusel toimus Tallinnas suur majanduslik ja ühiskondlik-poliitiline ning kultuuriline pööre. Elati läbi tõelist gründertumi-perioodi, kus senine vaikne, suuresti baltisaksalik kubermangulinn muutus tööstuslinnaks. Samal ajal kujunes Tallinn ka eestlastest haritlaste koondumiskohaks. Ühiskondlikus elus andsid üha enam tooni advokaadid K. Päts, J. Teemant, M. Pung, F. Karlson ja teised ning ühtses rivis mainitutega oli ka J. Poska. Tallinna eestlastest haritlaskond koondus 1901. aastal asutatud ajalehe ,,Teataja" ümber. Ringkonna üheks eesmärgiks oli tookord eestlaste osakaalu tõstmine nii majanduslikus kui ka ühiskondlik-poliitilises elus. Just sellesse aktsiooni lülitus aktiivselt ka Jaan Poska. 1890.aastate keskel oli ta kibestunult konstateerinud eestlaste allasurutud olukorda ja rõhutanud: ,,Sakste käes on varandus, haridus ja võim. Meie ei saa nende vastu midagi pole inimesi ega vara
annaabi.ee 
