Cu, Au, Ag, Sn ja Pb), siis deklareeris kirik, et seitsmendat metalli olla ei saa. Alkeemikud väitsid küll, et piiblis on 18 korda mainitud koera ja kassi mitte kordagi, see ei takista aga kasside eksistentsi. Sama lugu olevat ka metallidega. Kuid kirik neid väiteid ei arvestanud. Riikides, kus valitsevaks polnud ristiusk, arvati metalle olevat 7. Juba Aristotelese ajast seostati 7 taevakeha 7 metalliga. Igale taevakehale vastas üks metall ja lisaks eespool mainituile loeti seitsmendaks metalliks elavhõbedat. Nii ei olnud ka selles süsteemis plaatina jaoks kohta. Seepärast toodi sisse poolmetallid. Kiriku kaanonid lubasid 6 metalli kõrvale veel 6 poolmetalli. Eeltoodust järeldub, et täpselt plaatina avastamise aastat ega avastajat ei ole võimalik määrata. Teatmeteosed dateerivad avastust aastaga 1750 (Watsoni tööd). Pärast seda algas plaatina võidukäik. 1776. a ilmusid Pariisi kauplusevitriinidesse plaatinaehted ja -tooted. Reklaam oli mõjuv
algeline ajakirjandus. Avaldati selliseid ajalehti nagu "Päris-Eesti", "Eesti teataja", "Malevlane", "Teataja", "Välis-Eesti", "St. -T Eestlastele", "Eesti Päevaleht" jne. Avaldati ka eesti keelseid tekste rootsi perioodikas, nagu näiteks "Gotlands Allehanda", "Gotlands Folkblad", "Boras Nyheter", "Aligas Tidningen", "Stockholms-Tidningen" jne. Lisaks nendele avaldati selliseid ajakirju nagu "Eesti Looming", "Kodumaa Hääled", "Kodukolle", "Vikerlane", "Sõna" jne. Peale eespool mainituile on ilmunud terve rida mitmesuguseid väljaandeid stentsileerituina, näiteks Meremeeste Unioonil, Veterinaararstide Ühingul, skautidel jt. Mitmed akadeemilised organisatsioonid annavad välja oma liikmeskonnale mõeldud ajakirju. Bülletääne on välja andnud ka üksikud eestlaste keskused. Perioodika kaudu on eesti kirjasõna pidevalt ja laialdaselt eestlaskonnas levinud. Selle tähtsus
annaabi.ee 
