ägedamalt hollandi ülikoolid. Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644. aastal üks oma põhiteostest "Filosoofilised printsiibid". Välimusel olevat Descartes olnud väike suure peaga morn mees. Peale selle oli ta iseloomult ebameeldiv, kapriisne ja kade. Nii kirjutas ta Galilei kohta: ,,...mind tundvad inimesed oletavad, et pigem tema on minult üle võtnud, mitte aga vastupidi". Kui Descartes mainiski teiste teadlaste töid, ei viidanud ta neile iialgi. Ta oli väga uhke, kui teda ,, meie ajastu ainukeseks Archimedeseks" kutsuti, siiski kahtles ta oma jõus ning sellepärast ta sageli piinles. Descartesilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum" sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda.
Järeldus: B vastutab KarS § 263 p 1 järgi (2 punkti) Menetlusõiguse kaasus A ja B röövisid C-lt rahakoti. Röövi käigus lõi B C-d raudkangiga pähe. Löök oli aga nii tugev, et C suri hiljem haiglas teadvusele tulemata. A kuulis uudistes, et tänavalt leitud C suri haiglas. Kuna A aimas, et B hakkab tabamisel süüd tema peale ajama, otsustas ta enda tagalat kindlustada. Ta läks koos D-ga B juurde ja lindistas salaja mobiiltelefoniga nendevahelise vestluse. B mainiski muu jutu sees, et tema lõi C-d ja näitas röövitud rahakotti. Mõni aeg hiljem suri A narkootikumide üledoosi kätte. A surma põhjuste selgitamisel avastati tema mobiiltelefonis olev salvestus, mille tulemusena peeti B ja D kinni. B tunnistas eeluurimisel oma tegu ja rääkis juhtunust kaitsja juuresolekul sündmuskohal ütluste seostamisel olustikuga, mis videosalvestati. Samuti kirjutas B vahi all viibides nn puhtsüdamliku ülestunnistuse, mille ta uurijale edastas
annaabi.ee 
